Kõnekaartide kasutajaid on võrreldes lepingulise mobiilsideteenusega umbes 20 protsenti. Igakuiseid uue kõnekaardi ostjaid on umbes 1000 ringis, nende seas nii noori kui ka vanemaealisi. Lähiajal plaanib siseministeerium kaotada anonüümse kõnekaardi võimaluse.

"Tõepoolest, nn kõnekaartide isikustamise eelnõu, mis on üks osa sellest lahendusest, on meil mõnda aega valmis olnud. Me praegu tuunime seda paremaks ja saadame lähiajal uuesti kooskõlastusele. Küsimus ei ole kõnekaartide puhul, et me tahaksime kõnekaarte kelleltki ära võtta. Ei, kõnekaardid võivad täiesti vabalt inimestele jääda. Küsimus on selles, et kõnekaardi külge tekiks nimi, kelle oma see on," selgitas siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar.

Ministeerium põhjendab anonüümsuse kaotamise vajadust petukõnede ja kuritegevuse piiramisega.

Vandeadvokaat Karmen Turk kahtleb, kas kõnekaartide isikustamine oleks sobiv meede.

"Iga riik on siin siis ju ise kohustatud otsustama, mis on meie jaoks õige tasakaalupunkt. Ja olgem ausad, meil on kõrval Venemaa, nemad on leidnud oma punkti, Põhja-Koreal on oma punkt, Lõuna-Koreal on oma punkt. Meil on oma punkt. Kus on õige tasakaal meie ühiskonna jaoks? Täit turvalisust ei saa me nagunii. Kas justnimelt see meede üldse aitab turvalisust tõsta ilma meie vabadust oluliselt piiramata, mina selles täna kindlasti kahtlen," kommenteeris ta.

Anonüümsuse kaotamise kõrval jäävad tähelepanuta need inimesed, kes vajavad seda oma töö- või eraelus.

"Ega kurjategija nüüd küll selle tõttu, et see on keelatud, ei jäta oma asju ajamata. Siis ta saab selle kõnekaardi mustalt turult, mis kindlasti tekib. Kõigis riikides on see tekkinud, kes on ära keelanud," ütles Turk.

Tele2 hinnangul teeks isikustamine kõnekaartide kasutamise pisut ebamugavamaks.

"See kindlasti võtab aega. See tähendab seda, et me peame kõigi oma partneritega süsteeme liidestama, kuidas andmete kogumine käib ja kuidas andmekaitse seal juures on. Kindlasti see ei ole kiire protsess," rääkis Tele2 erakliendi kõneteenuste valdkonnajuht Henry Murumaa.

Viimati tutvustasid siseministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium mõtet kolm aastat tagasi, tekitades elava arutelu kuritegevusega võitlemise ja inimeste privaatsuse teemal. Toona poliitikud seda ei toetanud.