Saksamaa tahab aastaks 2031 investeerida suurtükimoona tootmisse üle 20 miljardi euro, kinnitas Saksa kaitseminister Boris Pistorius. Saksa parlament Bundestag kiitis juunis heaks mitmed suurtükimoona ja tankimoona tootmise lepingud ning tellitud moona esimesed saadetised peaksid Saksa relvajõudude kätte jõudma 2023. ja 2024. aastal. Hiljutises Saksa parlamendile esitatud raportis ilmnes, et Saksamaal on reservis vaid 20 000 155mm kaliibriga suurtükimürsku, kirjutas Der Spiegel.

Saksamaa on Ukrainale saatnud pea 30 000 155mm kaliibriga mürsku ning lisaks sellele ka sama kaliibriga täppismoona. Samuti on Ukrainale saadetud Panzerhaubitze 2000 iseliikursuurtükke. Spiegel tõi esile, et Saksa Bundeswehri sõdurid ei saa nende suurtükisüsteemidega siseriikliku moonavähesuse tõttu piisavalt palju lahinglaskmisi teha. NATO reeglite kohaselt peaks igal kaitsealliansi liikmel olema piisavalt moona, et sõdida intensiivselt vähemalt 30 päeva, mis tähendaks praktikas Saksamaa puhul ligikaudu 230 000 mürsku. Ametlikult hakkab see reegel kehtima alles 2031. aastast, kuid Saksamaa suurtükimoona vähesus šokeeris sellest hoolimata teisi NATO liitlasriike.

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles Der Spiegelile, et ilma laskemoonata on ka kõige moodsamad relvasüsteemid kasutud ning jätkusuutlik moona hankimine on tema jaoks peamine prioriteet. Spiegel meenutas, et isegi peale Krimmi annekteerimist Venemaa poolt 2014. aastal tellis Saksamaa laskemoona vaid väikeste koguste kaupa ning ei kasutanud täiel määral ära moonalepingute mahtu. Samuti suleti mitmed laskemoonalaod, kuna nende ülalpidamist peeti liiga kalliks.

Saksa kaitsetööstuse ettevõtte Rheinmetall tegevjuht Armin Papperger ütles Spiegelile, et Saksamaal on veel pikk tee, et jõuda 230 000 mürsu suuruse reservini. Samuti vajavad suurtükimoona ukrainlased, kelle koguvajadus on Pappergeri sõnul ligikaudu miljon mürsku. Rheinmetalli tegevjuhti häiris, et Saksamaa ei suutnud varem suurtükimoona tellimise vajadusega paremini tegeleda, kuid kinnitas Rheinmetalli panust Saksamaa vajaduse katmiseks. Pappergeri sõnul suurendab Rheinmetall on suurtükimoona tootmise mahtu 600 000 mürsuni aastas ning ainuüksi Rheinmetall peaks suutma katta Saksamaa reservvajadusest 60 protsenti.

Saksa kaitseminister Boris Pistorius lubas, et suurenenud suurtükimoona tootmisest saab peale Saksamaa kasu ka Ukraina. Peale Rheinmetalli on uued moonatootmise lepingud Saksa föderaalvalitsusega sõlminud ka Diehl ühes Norra moonatootja Nammoga. Rheinmetalli tegevjuht Armin Papperger kinnitas, et ettevõtte moonatootmise liinid töötavad praegu kolmes vahetuses ja seitse päeva nädalas ning Rheinmetallist ei saa takistust Ukraina varustamisel.