Euroopa Liit lubas kevadel, et Ukrainale saadetakse aasta jooksul miljon mürsku, sest Kiiev oli rindel hädas Vene vägede suurtükitulega. Tegemist oli Eesti algatusega, mida kaitseminister Hanno Pevkur ja Eesti diplomaadid Brüsseli koridorides lobistasid. Praeguseks on algatus aga takerdunud.

Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borrell selgitas esmaspäeval, et seni on Ukrainale saadetud veidi üle 300 000 mürsu olemasolevatest varudest, mis oli kiire leevendus probleemile. "Nüüd keskendume tootmisele. On mitu lepingut, mis on sõlmitud ning tootmisliinid on tööle pandud. Kolmas tee oli suurendada tootmisvõimekust. See on loomulikult midagi pikemas plaanis," sõnas Borrell.

Ent Euroopal võib olla ka teine plaan juhuks kui tootmisvõimsusi üles ei saada. Borelli hinnangul võib see tulla kolmandate riikide arvelt.

"Meil on endiselt miljoni mürsu eesmärk. Võib-olla ei jõua me selleni aasta lõpuks, aga see sõltub lepingutest ja tehastest. Pidage meeles, et Euroopa toetab päris olulises mahus mürskude tootmist. Osa toodetust läheb ekspordiks kolmandatesse riikidesse. Üks võimalus oleks saata need kogused esmajärjekorras hoopis Ukrainale," sõnas Borrell.

Teisipäeval on võimalus sellest oma kolleegidega Brüsselis rääkida kaitseminister Pevkuril. Esmaspäeval tegi sama välisminister Margus Tsahkna.  

"Mina ei ole rahul selle tempoga. Eesti tegi oma osa kohe alguses ära. Aga tõepoolest liikmesriigid ka bilateraalselt ehk ise on otsustanud oma sõjalist abi suurendada. See, et Saksamaa kahekordselt suurendab oma sõjalist abi, on väga märkimisväärne. Ka mina igal kohtumisel ütlen, et see üks miljon tuleb jõuda valmis järgmise aasta märtsiks. Kas me saame sellega hakkama või mitte, ma ei oska öelda, aga tähtis on see, et ukrainlased saaksid pidevat sõjalist abi ja see oleks pikaajaline. Iga selline otsus nagu Saksamaa tegi on positiivne," ütles Tsahkna.