Erakondade reitingute edetabelit juhib Reformierakond 26 protsendiga, kuu varem juunis oli neil toetajaid 25 ja kahe kuu eest mais 23 protsenti. Ehk vahetult pärast valimisi toimunud toetuse langus on pööratud taas tõusule. Samas jääb see veel selgelt alla valimistel saadud 31,2 protsendile.

Teisel kohal juulikuises küsitluses oli EKRE 20 protsendiga, kuu varem oli neil toetajaid 21 protsenti. 20 protsenti toetust on siiski oluliselt parem tulemus, kui EKRE sai valimistel (16,1 protsenti).

Kolmandal kohal juulis oli Keskerakond 16 protsendi suuruse toetusega. Juunis oli Keskerakonnal toetajaid 17 ja mais 18 protsenti ehk toetus on viimastel kuudel veidi langenud. Kevadistel valimistel sai Keskerakond 15,3 protsenti toetust.

Neljandal kohal parteide populaarsustabelis oli Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mida juulis toetas 12 protsenti. Kuu varasemaga võrreldes sotsiaaldemokraatide toetus ei muutunud. Valimistel pälvisid sotsid 9,3 protsendi valijate toetuse.

Järgnesid Eesti 200, mida toetas 10 ja Isamaa üheksa protsendi suuruse toetusega. Valimistel 13,3 protsenti toetust saanud Eesti 200 toetus kerkis pärast valimisi aprillis korraks 17 protsendile, kuid langes mais 13 ja juunis üheksale protsendile.

Kuigi üksikute erakondade protsendid pole eraldi võetuna oluliselt muutunud, on valitsuskoalitsiooni summaarne reiting juulis kolme protsendipunkti võrra kõrgem kui opositsioonil. Mais ja juunis oli opositsiooni summaarne reiting olnud kõrgem kui koalitsioonil.

Parlamendiväliseid Parempoolseid ja Rohelisi toetas mõlemat kolm protsenti, Ühendatud Vasakparteid üks protsent. Kuu varem juunis oli Parempoolsete reiting neli, Rohelistel kaks ja Vasakparteil üks protsent.

Kantar Emor küsitles juulis kokku 1486 valmisealist kodanikku. "Ei oska öelda" osakaal oli 24 protsenti kõikidest küsitletud valmisealistest kodanikest. Juunis oli eelistuseta vastajaid 23 protsenti. Eestlastest vastajatest ei omanud eelistust 22 ja muust rahvusest vastajatest 32 protsenti.

Kui võtta arvesse ka "ei oska öelda" vastajad, oli Reformierakonna toetus 21 protsenti (juunis 20), EKRE-l 15 protsenti (juunis 16), Keskerakonnal 11 protsenti (juunis 13 protsenti).

Järgnesid SDE üheksa, Eesti 200 ja Isamaa mõlemad seitsme protsendiga. Need näitajad juunikuuga võrreldes ei muutunud.

Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi kommentaari uuringutulemustele saab lugeda siit.

Toetused vastajagruppides

Eestlastest vastajatest toetas Reformierakonda 32 ja EKRE-t 22 protsenti. Sisuliselt võrdselt järgnesid eestlastest vastajate eelistustes SDE (11 protsenti), Eesti 200 (10 protsenti) ja Isamaa (samuti 10 protsenti). Keskerakonna reiting eestlastest vastajate seas oli parlamendiparteidest madalaim (kaheksa protsenti). Parempoolsete reiting eestlastest vastajate seas oli neli, Rohelistel kolm ja Vasakparteil vaid 0,17 protsenti.

Muust rahvusest valijate seas on endiselt populaarseim Keskerakond, mida toetas 47 protsenti. Teisel kohal oli EKRE 15 protsendiga, millele järgnes SDE 12 protsendiga. Eesti 200 toetus oli muust rahvusest vastajate seas üheksa, Reformierakonnal seitse ja Vasakparteil kuus protsenti. Roheliste, Parempoolsete ja Isamaa toetus oli muust rahvusest valijate seas kaks protsenti.

Tallinnas oli riigikogu valijaskonda silmas pidavas küsitluses populaarseim partei Reformierakond 27 protsendiga, kuid kaugele maha ei jäänud ka Keskerakond 24 protsendiga. Pealinna valijate eelistustes järgnesid SDE ja EKRE mõlemad 14 protsendiga ja Eesti 200 ligi 10 protsendiga. Parempoolseid toetas Tallinnas neli, Isamaad kolm, Vasakparteid kolm ja Rohelisi üks protsent.

Ida-Virumaal sai enim toetust Keskerakond (27 protsenti), millele järgnesid Reformierakond (22 protsenti) ja EKRE (20 protsenti). Valimistel Ida-Virumaal ligi 15 protsenti toetust saanud Vasakpartei toetus oli Ida-Virus juulis viis protsenti.

Piirkondadest oli Reformierakond esikohal veel Harju- ja Raplamaal, Lääne-Virumaal, Tartumaal ja Jõgevamaal. Lääne-Eestis ja saartel ning Lõuna-Eesti maakondades oli eelistustes esikohal EKRE.

EKRE on esimene eelistus madalama sissetulekuga vastajagruppides (leibkonna sissetulek pereliikme kohta kuni 650 eurot) ning Reformierakond suurema sissetulekuga vastajagruppides (leibkonna sissetulek pereliikme kohta üle 650 euro).

Reformierakond on esimene valik kõrgharidusega vastajatel, EKRE põhiharidusega vastajatel. Keskharidusega vastajatel on Reformierakonna ja EKRE toetus sisuliselt võrdne (26 ja 24 protsenti).

Meesvalijate esimene eelistus on EKRE (27 protsenti) ja teine Reformierakond (23 protsenti). Naissoost valijad eelistavad enim Reformierakonda (29 protsenti) ja Keskerakonda (18 protsenti).

Täpsemaid tulemusi erinevates alajaotustes saab lugeda ERR-i reitingute alamlehelt.

Kantar Emor korraldas ERR-i uudistetoimetuse tellimusel uuringu 10.–20. juulini ja sellele vastas 1486 valmisealist kodanikku vanuses 18–84 aastat. Kolmandik vastajatest küsitleti telefoni teel ja kaks kolmandikku veebis. Sellise valimi juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,5 protsenti.