Kook leidis, et Isamaa reitingu tõusu üheks põhjuseks võib olla Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) suhteline passiivsus suvekuudel, mis on võimaldanud väiksemal opositsiooniparteil rohkem pildis olla. Lisaks võis Isamaa nähtavust ja sellega ka toetust suurendada esimehevahetus 10. juunil ning uue erakonnajuhi Urmas Reinsalu aktiivsus.

Kook küsis, kui püsivaks EKRE arvelt tulnud Isamaa reitingu tõusu võib pidada ning leidis, et uue poliithooajaga võib EKRE sügisel taas oma populaarsust kasvatada.

Ka Voog märkis äsja avaldatud uuringu tulemusi kommenteerides, et Isamaa toetajate hulka on lisandunud pigem ebakindla eelistusega toetajad. "See tähendab, et niipea, kui Isamaa jääb rohkem varju ja EKRE muutub aktiivseks, siis liiguvad need valijad uuesti EKRE juurde tagasi," ütles Voog.

Samostil oli aga Isamaa populaarsuse kasvu põhjuste suhtes teine hüpotees, mis lähtus samasooliste abieluõiguse teemast. See sai lahenduse suve algul, kui riigikogu samasooliste abielu seadustas, misjärel langes teema ka avalikkuse tähelepanu alt, ehkki seadus ise hakkab kehtima alles järgmisel aastal.

"Minu arvates see, et Isamaa oli sellele vastu, peletas nende juurest osa nende toetajaid. Nüüd on aga see teema maas ja see võimaldab neil Isamaa juurde tagasi tulla," rääkis Samost. Ta viitas ka sellele, et Isamaa mõõn algas juba 2014. aastal, kui samasooliste abielu teema kooseluseaduse kujul esimest korda päevakorda tõusis. Tänavu kevadsuvel aga, kui see otsus on riigikogus tehtud ja see teema avalikust ruumist kadunud, on hakanud ka Isamaa toetus taas kasvama.

"Poliitilised teemad, mis ühiskonda lõhestavad, on inimeste jaoks ebamugavad ja neist püütakse kiiresti vabaneda, neist distantseeruda," leidis Samost.

Kook jäi siiski sellise teooria suhtes skeptiliseks, leides, et nii ruttu inimesed ei unusta.

Eesti 200 on kaotanud juhuslikumad toetajad

Kommenteerides Eesti 200 toetuse kukkumist, mis on valimiste-eelselt 15-17 protsendilt langenud viimases Emor Kantari uuringus seitsmele protsendile, ütles Voog, et selle erakonna reitingu langus sai alguse valimiste järel, kui siis paljastunud skandaalid panid nende toetusele põntsu.

Lisaks ei eristu Eesti 200 koalitsioonis märgatavalt Reformierakonnast - seda erinevalt kolmandast koalitsioonipartnerist Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, rõhutas Voog.

Tema sõnul on jäänud Eesti 200 toetajate hulgas vähemaks juhuslikumat massi, kes on pärast valimisi liikunud lähedaste vaadetega erakondade taha. "Praegu on jäänud nende kõige lojaalsemad toetajad, kes näevad midagi, mispärast neid võimalik eelistada," ütles Voog.

EKRE-le võib samasooliste teema kadumine mõjuda halvasti

Kommenteerides EKRE toetuse langust, tõi Voog esile, et konservatiivide populaarsus oli tipus majandusprobleemide ja kõrgete elektrihindade ajal, kui koalitsioon sattus suurema avalikkuse surve alla. Nüüd see enam nii teravalt päevakorras ei ole ja see ei võimalda ka opositsioonil seda teemat kasutada, tõdes ta.

Konservatiivsete väärtuste segmendis on väiksem osa Eesti ühiskonnast, suurem osa on liberaalsed või tsentristlike vaadetega, rõhutas Voog.

Samost tõi aga ka EKRE toetuse languse võimaliku põhjusena välja samasooliste abielu, mis võis aidata EKRE-l oma reitingut tõsta. Kui aga riigikogu samasooliste abielu suve algu seadustas, algas EKRE toetuse ühtlane kahanemine. "Nüüd on see teema avalikkusest kadunud ja sellega ka viis protsenti EKRE toetusest. Võimalik, et see on juhus, aga võib-olla ka mitte," ütles Samost.

Voog: Vene kodanikelt valimisõiguse võtmine võib anda Keskerakonnale löögi

Koogi küsimusele, kuidas võiks Keskerakonna esimehevahetus mõjutada selle erakonna reitingut ja laiemalt Eesti poliitilist maastikku, ütles Voog, et Mihhail Kõlvarti esimeheks valimine 10. septembri kongressil oleks positiivne signaal Keskerakonna konservatiivsemale suuna, Tanel Kiige valimine liberaalsema suuna jaoks. Kiige esimeheks valimine ei saaks siiski venekeelsete hulgas Keskerakonna reitingut tõsta, leidis Voog.

Voog nõustus ka Koogi järeldusega, et Kiige valimine Keskerakonna juhiks võiks olla positiivne uudis EKRE-le ja Isamaale, Kõlvarti võit aga sotsiaaldemokraatidele, Reformierakonnale ja Eesti 200-le.

Voogi hinnangul pole ei Kiiges ega Kõlvartis värskust, mis võiks Keskerakonna toetajaskonda laiendada.

Sama leidis ka Samost - kummaski pole valijaskonda mobiliseerivat, elektriseerivat komponenti ning ei Kõlvart ega Kiik mõju sellisena, et Keskerakonnast suur osa oleks nende vastu, aga samas ei tekita kumbki "suurt mobiliseerivat vaimustust".

Küsimusele, kuidas mõjutaks Vene ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse äravõtmine valimistulemusi, leidis Voog, et Tallinnas võiks see tähendada Keskerakonna jaoks kontrolli kaotamist. "Kindlasti võib see seda tähendada. See paarkümmend tuhat (hääleõigusest ilma jäävat valijat – toim.) on päris suur osa. See võib mõjutada ka nende lähikondsete osalust valimistel. Võib tekitada protesti, et kui nemad ei saa, siis ma ka ei lähe. Arvan, et valimistel küll võiks see tähendada seda, et võiks lõppeda [Keskerakonna] ainuvalitsus [Tallinnas]," ütles Voog.

Parempoolsete 4,1-protsendist toetust kommenteerides ütles Voog, et nad on praegustele paremparteidele alternatiiv, näiteks juhuks, kui Reformierakonnaga midagi juhtub. "Aga praegu pole neil muud teha kui kannatada ja oodata. Euroopa Parlamendi valimised on nende jaoks uus võimalus saada pildile," tõdes Voog.

Rääkides Eestimaa Rohelistest, leidis Voog, et nende esimehevahetus pole reitingus tõusu toonud, kuna nende uus juht vist ei kanna seda ideoloogiat välja. Samuti on ka teised erakonnad peale EKRE keskkonnateemad oma tegevuskavasse võtnud, lisas Voog.