Pool sajandit tagasi püstitatud mälestusmärgi alla oli kaitseministeeriumi sõjahaudade komisjoni andmeil maetud ligi 300 sõjaohvrit. Monumendi tahvli peal olnud kiri väitis, et maetuid on 79.

Täpne arv selgus alles väljakaevamiste käigus.

"Praeguse seisuga seitse kirstu inimsäilmetega. Mitte mingisuguseid esemeid nende maetute juures ei olnud, mis neid ajastuliselt või mingil muul moel tuvastada laseks. Nii et, keda me seal välja kaevasime, seda ei saa kunagi teada," rääkis Sõjamuuseumi arheoloog Arnold Unt.

Alutaguse vallavolikogu esimees Marek Kullamägi on monumendi teisaldamise ja kaevetööde tulemusega rahul.

"Tulemus on väga hea, sellega on lõppenud Alutaguse vallas, ütleme siis, pikk saaga punamonumentidega. See oli nüüd viimane. Me matame nad maha Iisaku surnuaiale ja riigipoolne partner on meile andnud aadressi ja firma, kust me saame selle standardse kivi kätte, mis on pühendatud teises maailmasõjas langenutele," rääkis ta.

Kullamäe sõnul anti Iisaku teeristil paiknenud punamonumendi tahvel üle muinsuskaitseametile.

Monumendialust platsi saab vald nüüd mõistlikumalt kasutada.

"Esiteks, meie Grossi parkla ei mahuta juba autosid – parkla vajab laiendust. meie Iisaku õhtuturg on praegu õppesõiduplatsil, see ei ole mõistlik, pigem peaks ta siinpool olema. Ja on ka mõtted, et Riia bussipeatus võiks olla siin," loetles Kullamägi.

Kokku oli Alutaguse vallas 11 punamonumenti. Valla maadel olnud mälestusmärgid on valla algatusel ära viidud, eramaal asuvate monumentide teisaldamisega tegeleb riik edasi.