Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) juht Liisa-Ly Pakosta kirjutas peaministrile, riigikantseleile ja ministeeriumitele saadetud pöördumises, et ELAK-i praegune koosseis on tegutsenud kolm kuud ning juba esimesel komisjoni istungil kinnitati, et komisjonile on oluliseks teemaks informatsiooni ligipääsetavus.

"Pöördun teie poole sooviga, et edaspidi saaks heaks tavaks riigikogule esitatavate Euroopa Liidu õigusaktide (direktiivid ja määrused) materjalidele hulgas oleks ka lihtsas keeles selgitav üheleheline kokkuvõte, mis võimaldab ilusas eesti keeles asjast ja mõjudest Eestis aru saada ka neil, kes varem sellest teemast midagi kuulnud ei ole. /.../ Ootame riigikogule esitatavate EL-i õigusaktide üheleheküljelisi kokkuvõtteid alates 1. septembrist," märkis Pakosta.

Ta selgitas, et maailm muutub aina keerulisemaks ja ka avaliku sektori dokumendid on tihti sedavõrd keeruliste sõnastustega, et osadel inimestel on nendest raske aru saada ning seetõttu neil tegelikkuses puudub ligipääs informatsioonile.

"Leian, et selline kokkuvõte aitaks kaasa ühiskonna paremale kaasatusele ja arusaamisele Euroopa Liidu asjades. Demokraatia saab toimida ainult siis, kui kõik osapooled asju mõistavad."

Pakosta sõnul võiks esitatud olla dokumendi peamine eesmärk, lahendatavate murekohtade loetelu ning peamised lahendusteed.

"Palume välja tuua mõjud Eestile EL õigusakti vastuvõtmise korral – kes peab mida tegema, midagi oma tegevustes muutma ning mis see maksab ja kes maksab."

Riigikogu kodu- ja töökorra seadus (RKKTS) sätestab EL-i asjade riigikogule esitamise valitsuse poolt. Valitsus esitab riigikogule seisukohavõtuks sellised EL-i õigusaktide eelnõud, mille vastuvõtmisega kaasneb oluline majanduslik või sotsiaalne mõju või mille reguleerimisala nõuab seaduse või riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist.

RKKTS paneb praegu valitsusele kohustuse esitada riigikogule koos EL-i õigusakti eelnõuga seletuskiri, milles selgitatakse eelnõu eesmärki, EL-i institutsioonides menetlemise korda ja ajakava. Koos seletuskirjaga esitab valitsus mõjude analüüsi, informatsiooni kaasamisest ja analüüsi eelnõu vastavusest subsidiaarsuse põhimõttele. On tavaks, et mõjuanalüüs ja kaasamise tabel esitatakse riigikogule seletuskirja lisadena.