"Kuidagi on meil Eestis juuri ajanud selline kultuur, kus ülevoolav euroõiguse ülevõtmine on muutunud normiks, mitte erandiks," rääkis Pakosta riigikogus peetud Euroopa Liidu poliitika arutelul.

"Järjest vaatame neid eelnõusid, mis tulevad, ja need kõik soovivad teha palju rohkemat, kui tegelikult Euroopa nõuab. Kui direktiiv ütleb, et tehke kas seda või toda, siis meil on kirjas igaks juhuks mõlemad. Kui direktiiv soovitab, siis meil saab sellest nõue. Kui antakse vahemik, siis meil läheb kirja kõige suurem number. Kui öeldakse, et see kehtigu kitsalt seal, siis meil on igaks juhuks, et kehtigu igal pool. Kui lubatakse erandeid, siis me jätame need kasutamata," kirjeldas ta.

Selline tegevus kahjustab aga Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja Euroopa Liidu mainet ning läheb ka vastuollu hea õigusloome tavaga, rõhutas ELAK-i esimees.

"Esiteks, me halvendame niiviisi ju täiesti põhjendamatult Euroopa Liidu mainet. Tõstke käsi, kes pole kuulnud ohkimist Brüsseli bürokraatia üle. Ma ei näe mingit kätemerd. Tegelikult ei ole /---/ süüdi mitte Euroopa, vaid meie ise siin saalis, kes me kõikidele liialdustele, kui need meie lauale jõuavad, muudkui oma käe alla paneme, oma käega nupule vajutame," tõdes ta.

"Teiseks, me ei tee seda päris ausalt. Meil on kokku lepitud kord eelnõudeks ja selle järgi peaks kõik uued mõtted läbima esmalt väljatöötamiskavatsuse, kus kaalutakse läbi erinevad alternatiivid sama eesmärgi saavutamiseks, toimub laiem ühiskondlik arutelu. Alles siis tehakse selline otsus, milles esiteks saab olla kindel, et see on üleüldse vältimatult vajalik, ja seejärel, selle järgi tehakse nii, et mis kõige vähem riivab ja koormab. Aga meie võtame siin muudkui vastu eelnõud kiirtorus, mis lähevad direktiivi tekstist kaugemale, aga ei ole sellist väljatöötamiskavatsuse ringi läbinud. Mõnikord on mindud ka kaugemale sellest, mis läbirääkimiste ajal on kokku lepitud. See kõik toimub juba aastaid. Kõikide valitsuste ajal," jätkas ta. 

"Kolmandaks – see on vast kõige olulisem –, me koormame nii omaenda ettevõtteid rohkem, kui see Euroopa tihedas konkurentsis vajalik oleks. Selle asemel, et inimestele nende töö eest paremat palka maksta, peavad ettevõtted tegelema millegagi varem kui teised, rohkem kui teised ja sealjuures väiksematena kui teised teistes riikides. Aga kogu direktiivinduse mõte on ju selles, et ühtlustada nõudeid võrdse ja parema ja õiglasema konkurentsiolukorra tekitamiseks," rõhutas ELAK-i juht.

Euroopa Liidu asjade komisjon on riigikogu alatine komisjon, millel on Euroopa Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll. ELAK-i seisukohad on valitsusele kohustuslikud ja valitsus lähtub nendest Euroopas peetavates aruteludes.