Lehe töö peatumise üheks põhjuseks võib pidada raha eraldamisel seatud tingimusi, millega keelati veebiküljel lisatulu teenimine ega lubatud ka edasist riigipoolset rahastamist. Samas ei tunnistanud kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna juhataja Olga Sõtnik, et tegemist oleks põhimõtteliselt teostamatu ülesandega ning seetõttu raha ebamõistliku kasutamisega.

"Me ei leia, et taotlusvooru ülesanne ja selleks eraldatud vahendid oleksid põhimõtteliselt teostamatud – lisaks meile ei usu seda ka need neli taotlejat, kes vooru taotluse esitasid. Keegi ei ole kohustatud taotlusvoorust toetust taotlema," ütles Sõtnik kirjalikus kommentaaris ERR-ile.

Veebikülje eesti.life lõi ettevõte Ore Meedia OÜ, mis võitis siseministeeriumi korraldatud, aga kultuuriministeeriumi kui lõimumise eest vastutava ministeeriumi ettepanekul väljakuulutatud taotlusvooru. Siseministeerium oli projekti kaasatud kui Euroopa Liidu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) vahendite riigisisese kasutamise korraldaja.

Kui esimesele taotlusvoorule "Ingliskeelse sisuloome teenuse pakkumine kolmandate riikide kodanikele Eestis" ei laekunud ühtegi pakkumist, siis teisel korral, 12. augustil 2021 välja kuulutatud voorus, laekus neli taotlust. Võitjaks osutus Ore Meedia OÜ projektiga, mis pidi pakkuma parimat lahendust selleks, et tõsta Eestis elavate emakeelena või peamise võõrkeelena inglise keelt rääkivate kolmandate riikide kodanike teadlikkust Eestis toimuvast.

Ettevõttel läks siiski lubatu elluviimisega märksa kauem aega, kui plaanitud ning veebikülg tehti avalikuks alles eelmise aasta novembris.

Samas projekti kestvus oligi taotlusvooru tingimuste kohaselt ainult ajavahemik 2021. aasta 1. novembrist kuni 2022. aasta lõpuni ning ei sel ajal ega ka pärast tähtaja lõppu ei tohtinud see tulu teenida. 

Veebilehe loomise kogumaksumusest tasub AMIF 112 500 eurot ning Eesti kaasfinantseering on 37 500 eurot.

Siseministeeriumi pressiesindaja Kristina Ots ütles, et siseministeerium ei saa ega plaani väljaspool taotlusvooru seda projekti täiendavalt toetada ning ühelgi toetuse taotlejal ei saanud tekkida ootust, et tegevust toetatakse kauem kui 31. detsembrini 2022. 

"Samas juhendis on kirjas, et taotleja peab esitama võimaliku(d) lahenduskäigu(d) ja ettepanekud projekti lõppedes veebiväljaande tegevuse jätkamiseks. Siinkohal tuleb taotlejal arvestada, et tegemist on mittetulundusliku projektiga, millega ei saa projekti ajal ega selle lõppedes asuda tulu teenima," lisas Ots.

Sõtnik möönis oma kommentaaris, et projekt ei ole läinud ideaalselt, kuid kaitses siiski riigi püüdlusi Eestis elavatele ingliskeelsetele inimestele infot jagada.

"Me ei väida, et kõik läks selle taotlusvooruga ja voorust toetust saanud projektiga hästi, aga põhimõtteliselt vale on vaid see, et riik üldse ei teeks pingutusi, et oma muukeelsele elanikkonnale vajalikku infot edastada," rõhutas Sõtnik.

Projekti elluviijalt võidakse raha tagasi nõuda

Siseministeeriumi esindaja sõnul on taotlusvooru tingimustes ka võimalus, et kui raha saanud projekt ei vasta tingimustele või selle eesmärgid jäävad täitmata, saab selleks eraldatud raha tagasi nõuda.

"Hinnangut anda veel ei saa, sest projekti lõpparuannet ei ole veel kinnitatud. Selleks, et lõpparuande saaks kinnitada, tuleb lõpparuannet põhjalikult kontrollida, st välja selgitada toetuse kasutamisega ja oodatavate tulemuste saavutamisega seotud asjaolud," märkis Ots. "Projekt, mille eesmärgid jäävad täitmata, võidakse tunnistada osaliselt või täielikult abikõlbmatuks ning sellele eraldatud raha kohustub toetuse saaja tagasi maksma," lisas ta.

Veebilehe eesti.life loonud OÜ Ore Meedia põhikapitaliga 2500 eurot registreeriti 2021. aasta 13. septembril. Selle eelmise aasta ainus tulu oli 100 000 eurot AMIF-i toetust ning ettevõtte 2022. aasta kahjum oli 8499 eurot.