"Selle loomise vajadus on peaasjalikult tingitud statistikast - me näeme, et igal aastal sisseränne Eestisse kasvab ja mitmekesistub. Me ei saa enam rääkida, et siia tulevate inimeste peamine keel on vene keel. Inglise keel on teine väga tugev keel," rääkis kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse nõunik Kerli Zirk. "Erinevad uuringud, mis me oleme uussisserändajate seas läbi viinud, viitavad, et just originaalsisu - mis reaalselt Eestis toimub, mis ei oleks ainult tõlgitud sisu - et seda on vähe. Sellest johtuvalt saigi see otsus vastu võetud, et meil oleks tarvis välisvahenditest kas võimestada mõnda olemasolevat või siis, kui keegi olemasolev ei tule taotlusvoorus osalema, vajadusel ka töötada välja mõni alternatiivne inglisekeelne uus kanal, mis täidaks selle tühimiku. See on laias laastus taust," selgitas kultuuriministeeriumi esindaja.

Projekti väljakuulutamisel ei tundnud senised ingliskeelseid uudiseid tootvad väljaanded - rahvusringhääling (ERR), Delfi ega Postimees - Zirgi sõnul selle vastu huvi ning nii võitiski projekti osaühing Ore Meedia. Euroopa Liidu varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondist (AMIF) siseministeeriumi kaudu toetatud projekti kestvus on 1. novembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2022. Kogumaksumusest tasub AMIF 112 500 eurot ning Eesti kaasfinantseering on 37 500 eurot.

Ehkki projekti tellis ja Eesti-poolse osaluse eest tasus siseministeerium, anti see üsna pea üle kultuuriministeeriumile, mis sellega sisuliselt tegeleb.

Kultuuriministeeriumi pressiesindaja Hannus Luure esitatud andmete kohaselt on loodava portaaliga seotud seitse inimest. "Lisaks kaasatakse sisu loomisesse vabakutselisi autoreid," täpsustas ta. "Portaal töötab uudisteportaali põhimõttel ning uut sisu luuakse igapäevaselt," märkis kultuuriministeeriumi pressiesindaja.

Ministeeriumi nõunik Zirk tõi aga vestluses ERR-iga esile projekti venima jäämise ning tõdes, et seetõttu ei saa ka öelda, kas riik sellega jätkab.

"Täna me peame kindlasti plaanid ümber hindama, sest ajakava on projekti elluviija poolt nii lõhki kui üldse vähegi võimalik. Täna ma küll ei julge ilmtingimata öelda, et sellega on mõistlik edasi minna või et me paneme selle kindlasti ka kinni - sellist otsust meil veel täna ei ole," rääkis ta.

Tegija: kõik pole nii lihtne kui paistab

Ka projekti vedava Ore Meedia juht Mart Laas tunnistas, et põhitegevuse käivitamisega ollakse "tublisti hiljaks jäänud", kuid ta lubas, et kas selle nädala lõpus või siis järgmise nädala alguseks käivitavad nad hoopis uue saidi, mis on teistsuguse disaini ja ülesehitusega ning kus on see sisu, mis seal tegelikult olema peaks.

Laas selgitas projekti venimist selle ajastuse ning ka siseministeeriumi-poolse venimisega - ehkki tema esitas oma kava juba septembris, sai projekt allkirjad alles mõni päev enne jõule. Uuel aastal venis töö käivitamine tema enda muude kohustuste tõttu, siis algas sõda Ukrainas, mis viis mõned projektis osaleda lubanud inimesed muule tööle. Lisaks oli vahepeal kogu meeskond ka koroonas.

Rääkides projektis osalevate inimeste arvust, rõhutas Laas, et selle suuruse tingivad osalt projekti nõuded - vaja on nii projekti juhti kui ka raamatupidajat, lisaks sisuloojad, aga enamus neist hakkab tööle osa-ajaga.

"Tegijate leidmisega on väga keerulised lood. Ma nägin projektis ette ka ulatusliku freelancerite (vabakutseliste - toim.) kasutamist. Aga tuleb välja, et sellega on väga raske," tõdes Laas. Projektis osalevate kirjutajatena tõi ta välja Margit Adorfi, Mart Niineste ja Aimar Altosaare, kuid viitas, et inimesi on rohkemgi.

Veebikeskkond tuleb aga tema kinnitusel märksa laiem ja mahukam kui praegu seal nähtavad mõnikümmend uudist.

"Sisuliselt jaguneb sait kolmeks osaks. Üks on uudised, kus me üritame mitte ERR-i uudiseid dubleerida, vaid otsida selliseid asju, mida teil võib-olla ei kajastata," rääkis Laas. "Teine osa on ajakirjanduslikud artiklid erinevatest Eesti aspektidest. Eesmärk on ju see, et aidata uussisserändajaid siin paremini kohaneda ja siia sisse elada, et nad haakuksid meie ühiskonna ja kultuuriruumiga. Ja kolmas osa on praktiline info: kuidas siin asju ajada, kuidas mingid asjad käivad, kuidas dokumente ajada, kuidas lasteaiakohta saada ja nii edasi."

Laas ütles, et kui tavalises uudisteveebis kaovad olulised ja pikema väärtusega kajastused üha uute, peale tulevate lugude alla ära, siis nemad püüavad hoida ajatuma väärtusega lugusid pidevalt nähtaval või ka arendada sellistest artiklitest lõimesid, kus vastava teema kohta ka pikema aja järel infot saab.

Lisaks mõeldakse ka keeleõppe ja suhtlusvõimaluste pakkumisele selle keskkonna kaudu, märkis projekti juht.

Projekti jätkumine ei ole kindel

Kultuuriministeeriumi nõunik Zirk tunnistas, et kui projekt selle aastaga lõppeb, siis järgmise aasta riigieelarves sellele toetust ette ei ole nähtud.

Siiski avaldas ta lootust, et uuest aastast avanevatest Euroopa Liidu fondidest oleks võimalik taotleda toetust jätkuprojektile.

"Järgmisel aastal käivitub Euroopa sotsiaalvahendite uus periood, mis on mitmete alategevustega. Üks alategevus on ühine inforuum ja meedia mitmekesistamine, erinevatele elanikkonna rühmadele sisu pakkumine. Selles mõttes on seal ka inglisekeelse uudistesaidi toetamise võimalus," rääkis ta.

"Aga kas see peab olema selles vormis, kas meil on põhjendatud alus öelda, et just see vorm eesti.life on see kõige prioriteetsem, seda ma ei julge täna öelda," tõdes kultuuriministeeriumi nõunik. Tema sõnul kohtub ta eesti.life esindajatega lähiajal ning otsust projekti jätkamise suhtes on oodata oktoobri lõpus või novembri algul.

Laas Ore Meediast ütles, et sooviks projektiga kindlasti edasi minna, kuid tunnistas, et kuna veebiküljel ei tohi müüa reklaami, jääb peamine lootus erinevatele fondidele või riigi rahastusele.

"Põhimõtteliselt saab rahastus tulla mingitest fondidest, kuna projekti nõue oli, et sellega ei ole võimalik raha teenida ei praegu ega edaspidi, et see peab jääma kasutajale avatuks ja reklaamivabaks. Ega siin palju variante ei ole - kas mingisugused fondid, riiklikud või muud. Eks me peame seda ministeeriumiga arutama, mis edasi saab," rääkis Laas.

Aga kui eesti.life isegi ei jätka, siis jäävad seal juba avaldatud artiklid ikkagi üles, lubas ta. "Ei, see ei ole maha visatud raha, sest nagu ma ütlesin, see sait jääb ju püsti ja need artiklid kõik, mis me kirjutame, jäävad alles. Iga uus-sisserändaja, kes siia tuleb, alustab ju samasuguselt puhtalt lehelt ja nendele ongi see sait mõeldud - nendele, kes on siia äsja tulnud, kes üritavad aru saada, kuidas meie ühiskond toimib, millised on meie kultuurilised iseärasused, kuidas üldse oma elu siin korraldada," rääkis Laas.

Uudistekülje tutvustamise lubas Laas käivitada pärast selle täisversiooni avaldamist. "Turundusplaan on projekti osa. Põhiliselt hakkame tegelema loomulikult sotsiaalmeediaga, aga meil on muid ideid," ütles ta. "Projekti eelarve kokku on ju suhteliselt suur, aga kui lõhkuda see tükkideks ja maksud ja sellised asjad sealt maha arvata, siis ta nagu nii väga suur ei olegi. Ega turunduse peale väga palju raha ei ole, reklaami osta me kuskilt ilmselt ei saa või kui, siis vähesel määral. Sotsiaalmeedia on põhiline, kus me kavatseme [reklaami] teha ja kasutada otsekontakte. Ja meil on siin mõttes ka üks kampaania teha, mis võiks võib-olla minna viraliks (levida plahvatuslikult - toim.) ja nii edasi. Ma praegu nendest asjadest lähemalt ei räägiks. Aga turundus on jah asi, millega me kindlasti hakkame intensiivselt kohe tegelema," lubas ta.