"Sõjašoki majanduslikud tagajärjed on süvendanud konkurentsivõime langust. Eesti on viimase kahe aastakümne jooksul teinud märkimisväärseid edusamme, lähenedes pidevalt Euroopa Liidu arenenumate majanduste tasemele. Siiski on viimastel aastatel ilmnenud välise konkurentsivõime vähenemise märke, mis peegeldavad tööjõu erikulu kiiret kasvu ja reaalkursi kallinemist. Venemaa sissetung Ukrainasse tõi kaasa inflatsiooni suure tõusu, tarneahela katkestused ja Balti regiooni peamiste kaubanduspartnerite kasvu aeglustumise. Eestis on need arengud koos eelarveolukorra karmistamisega 2022. aastal kaasa toonud järsu majanduslanguse, samas kui tootlikkuse aeglustumine on survet konkurentsivõimele veelgi suurendanud," öeldakse IMF-i hinnangus.

Kuigi Eesti majandusel õnnestus koroonapandeemiast kiiresti toibuda, prognoosib IMF keskpikas perspektiivis Eesti majandusele sõja tagajärgedest taastumise venima jäämist, kus majanduskasv ei jõua kriisieelsele keskmisele tasemele, puudub rangem eelarvepoliitika ja struktuurireformid tootlikkuse toetamiseks.

IMF soovitab Eestil seniseid poliitikaid muuta, et toetada jätkusuutlikumat taastumist. "Kaaluda tuleks palju vähem stimuleerivat fiskaalpoliitikat. Lisaks sihipärasele finantspoliitikale finantsstabiilsuse toetamiseks ja struktuurireformidele, mille eesmärk on tõsta tootlikkust, tegeleda tööturu puudustega ning edendada rohelist ja digitaalset üleminekut, aitab see poliitikate kombinatsioon Eestil saavutada pikemas perspektiivis jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu," öeldakse hinnangus.

Inflatsiooni ohjeldamiseks soovitab IMF neutraalset või ainult pisut ekspansiivset eelarvepoliitikat. Kuna energiahinnad langevad, tuleks kaaluda viimaste peretoetuste tõstmise järkjärgulist kaotamist, säilitades samas sihtotstarbelise toetuse kõige haavatavamatele rühmadele. Kriitilise tähtsusega on piirata avaliku sektori palgafondide suurendamist. Konkurentsivõimet aitaks säilitada praeguste kulutuste ümberkalibreerimine tootlikkust suurendavate kapitalikulutuste suunas. Lõpuks tuleks uurida võimalust tuua ettepoole 2024. aastast kavandatud maksutõususid, ütles IMF oma hinnangus.

Sihipärased struktuurireformid aitaksid tõsta tootlikkust, lahendada tööturu probleeme ning edendada rohelist ja digitaalset üleminekut. Erasektori teadus- ja arendustegevuse osakaalu suurendamine ELi keskmisele lähemale kiirendaks arengut kõrgema lisandväärtusega tootmise ja ekspordi suunas. Tööturu puudustega tegelemine ja oskustööjõu saadavus, eriti IT-sektoris, tugevdaks veelgi pikaajalisi kasvuväljavaateid. Hiljuti jõustatud sotsiaalhoolekande reformide läbivaatamine koos edusammudega soolise palgalõhe vähendamise suunas toetaks kaasavamat majanduskasvu. Lõpetuseks, põlevkivi järkjärguline kaotamine energiatootmises, autode registreerimise ja teemaksu kehtestamine ning heitkogustega kauplemise süsteemi ulatuse laiendamine toetaks ambitsioonikamat rohelist üleminekut, öeldakse raportis.

IMF-i hinnangul jääb Eesti sisemajanduse koguprodukt sel aastal 1,6 protsendiga miinusesse, kuid kasvab järgmisel aastal 2,9 protsenti.

Eratarbimine väheneb tänavu 0,2 protsenti ja kasvab 2024. aastal 3,8 protsenti.

Inflatsioon on sel aastal keskmiselt 9,7, kuid langeb aasta lõpuks juba 5,6 protsendi peale ning on järgmisel aastal 3,7 protsenti.

Tänavuseks tööpuuduse tasemeks prognoosib IMF 5,8 ja järgmiseks aastaks 5,9 protsenti.

Keskmine kuupalk peaks sel aastal kasvama 11, 7 ja järgmisel 6,3 protsenti.

Eesti eelarve jääb sel aastal 4,5 protsendiga miinusesse ja järgmisel aastal on puudujääk 3,2 protsenti. Riigivõlg kasvab tänavuselt 22 protsendilt 24,3 protsendini SKP-st, prognoosib IMF.