Opositsioon ootab obstruktsiooni lõpetamiseks järeleandmisi
EKRE ootab jätkuvalt valitsuskoalitsioonilt järeleandmisi selleks, et sügisel riigikogus obstruktsioon lõpetada, ütles erakonna aseesimees Mart Helme, kelle sõnul on vastasel juhul EKRE-l olemas uus plaan riigikogu töö takistamiseks. Isamaa hinnangul peaksid olukorra lahendamiseks kokku tulema erakondade juhid.
Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on Isamaa huvitatud ja valmis konstruktiivseks koostööks, et riigikogu saaks oma ülesandeid täita.
"See, et me peame protseduurikaga tegelema täna, on tagajärg, ja selle tagajärg, et koalitsioonierakonnad ei soovinud kevadistungjärgul sisulisi poliitilisi arutelusid, vaid vastu võtta eelnõud, mis nad olid omavahel kokku leppinud," rääkis Seeder.
Seeder ütles, et ka siis pakkusid opositsioonierakonnad välja kompromisslahendusi, millele ei ole vastust saanud.
"Isamaa fraktsioon on valmis arutama. Aga arutama ikka poliitikat, mitte protseduurikat. Kui me suudame poliitilistes küsimustes parlamentaarse arutelu avada, sisulise arutelu avada, kui opositsiooni ettepanekud vähemalt püütakse ära kuulata, kui on mõistlikud ettepanekud, siis miks mitte ka otsida kompromiss," rääkis Seeder.
Seeder sõnas, et siis oleks võimalik arutada ka seda, milliseid eelnõusid või arupärimisi tagasi võtta. "See sõltub ikkagi nende samade eelnõude ja arupärimiste sisust, mitte vormist ja arvust."
Parlamendisisest kokkulepet praegusele punnseisule on Seedri hinnangul lihtsameelne oodata, kuna kahe koalitsioonierakonna juhid ja mitmed teised mõjukad poliitikud on valitsuses ning parlamendis olevate poliitikute mõju on tagasihoidlik.
"Kui ikkagi kõik juhtivad poliitikud koalitsioonis istuvad valitsuses ja valitsus dikteerib koalitsioonierakondade poliitikutele selle, kuidas nad käituvad, mida nad teevad, siis protseduuride ümber arutelu vanematekogu formaadis või juhatuses tulemuseni ei vii, paratamatult on vaja kaasata valitsus, koalitsioonierakondade juhid. Sellest oli ka suvel, kui vanematekogu kogunes, juttu. Minu üllatuseks ei ole erakondade esimehed sellisel kujul kogunenud kahjuks," ütles Seeder.
Kui EKRE juhid peavad edasiliikumise üheks tingimuseks sooneutraalse abielu seaduse tagasivõtmist, siis Seederi sõnul tuleb seadus kindlasti üle vaadata, sest tema hinnangul on see ka juriidilises mõttes praak.
EKRE-l on uued plaanid vajadusel riigikogu töö takistamiseks
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Mart Helme ütles ERR-ile, et tema erakond jätkab riigikogu töö takistamist, kui valitsuskoalitsioon maksutõuse ja sooneutraalse abielu seadust tagasi ei pööra. Sellesisulise ettepaneku saatis EKRE ka riigikogu vanematekogule.
"Me ikkagi ootame seda, et koalitsioon omalt poolt näitab ka valmidust ühiskondlikke ootusi täita ja mitte lihtsalt kõigist tankiga üle sõita. Meie tingimus on see, et valitsus ei tule enam uuesti ja ei kuritarvita usaldushääletust näiteks nn vihakõneseadusega, aga loomulikult ka maksuküsimustes – automaks ja muud maksutõusud, mida valitsus kavandab praegu ja küüniliselt põhjendab seda kliima- ja muude eesmärkidega. Need peavad ära jääma," rääkis Helme.
"Kui ollakse valmis nendel teemadel arutama ja omapoolseid vastusamme tegema, siis loomulikult, me ei ole sugugi mingid usufanaatikud, kes tahavad ööd läbi üleval istuda ja protseduurilisi küsimusi teha, me tahaksime samuti normaalset parlamentaarset tööd. Aga see ei saa olla nii, et valitsus surub oma asjad läbi usaldushääletustega ja sõna otseses mõttes jõumeetoditega ja siis teeb hea näo pähe ja ütleb, et nüüd me oleme valmis kompromissiks. Te olete nüüd valmis kompromissiks, sest teie olete oma kätte saanud – Suur Peeter on oma koti tühjaks söönud, nüüd tullakse siis Väikse Peetri koti kallale. Kuni koalitsiooni poolt ei ole mingisugust valmisolekut tegelikke kompromisse teha, ei ole meie ka valmis kompromisse tegema," lisas ta.
Isamaa fraktsiooni esimehe Helir-Valdor Seedri ettepaneku kohta, et erakondade ja fraktsioonide juhid peaksid püüdma leida poliitilist kokkulepet, ütles Helme, et niisugune kohtumine toimus juba mai lõpus ja uue kohtumise jaoks peaks koalitsioon oma suhtumist muutma.
"Seal tegelikult Kaja Kallas ainult ülbitses ja teatas, et me tegime ju maksupaketi kolmeks jupiks ja mida te veel tahate. Nii need asjad ka ei saa käia, et me tegime kolmeks jupiks, aga surume läbi nad niikuinii, nii et nüüd on teie kord kompromissiks ja vastutulekuks," sõnas Helme.
"Sellise suhtumise korral ei ole ka mingit mõtet erakonnajuhtide kokkusaamisel. Vaja on suhtumise muutumist. Vaja on ikkagi reaalsusega arvestamist," lisas ta, öeldes, et valitsus peab tegema järeldusi halvenenud majandusolukorrast ja inimeste rahulolematusest maksutõusudega.
"Aga praegu me saame aru täiesti üheselt, et kompromisse oodatakse ainult opositsiooni poolelt ja eelkõige loomulikult EKRE-lt. Ja kui EKRE ei ole nõus järeleandmisi – loe: kompromisse – tegema, siis on EKRE paha ja takistab normaalset elu ja valitsust. Aga see tegelikult ei ole nii," ütles Helme.
Mart Helme sõnul on EKRE-l uus plaan, kuidas sügisel vajadusel obstruktsiooniga edasi minna.
"Koalitsioonisaadikutel ei maksa ka teha illusioone, et me ei ole suvel siin ka mõelnud, kuidas me teistmoodi obstruktsiooni teeme ja kuidas me teistmoodi venitame ja takistame uute maksutõusude ja vihakõneseaduste ja kõikide muude niisuguse liberaalse frondi kinnisideede elluviimist. Me oleme selle üle mõelnud ja meil on oma plaan olemas meie fraktsiooni osas. Me ei hakka seda praegu välja hõikama, kuidas ja mida me täpselt tegema hakkame, aga plaan on olemas," rääkis ta.
ERR küsis Helmelt, kas tema hinnangul oleks EKRE-l sügisel oodata ka teiste opositsioonierakondade toetust obstruktsioonile. Helme tõdes, et Keskerakonna kohta on praegu keeruline midagi arvata, sest erakond keskendub siseheitlusele ja valmistub kongressiks.
"Ma arvan, et Keskerakonna puhul mingil määral selgub see, kui tõsiseltvõetavad nad opositsioonipartnerina on, pärast nende kongressi," ütles ta.
Helme vihjas, et tema hinnangul Isamaa võib olla altim koalitsioonile järeleandmisi tegema.
"Nad on ju alati olnud sellised, et taovad vastu rinda ja siis, kui asi tegelikuks läheb, tõmbavad tagasi. Nii on see olnud läbi aastakümnete. Ja klammerduvad mingi ühe kinnisidee külge, olgu see pensionireform või mõni muu asi, aga kõik muu on kompromisside, teisisõnu järeleandmise tegemise koht rahva heaolu ja huvide arvelt. Isamaa on Isamaa," rääkis Helme.
Kiik: kompromissi otsimine ei kõla enam siiralt
Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik kirjutas pöördumises riigikogu juhatusele ja fraktsioonide esimeestele, et erakond esitas kompromissettepanekuid vastasseisu lõpetamiseks juba kevadise istungjärgu ajal, koalitsioon nendega aga ei leppinud.
"Seetõttu ei mõju praegune "kompromissi otsimine" kahjuks enam siiralt," märkis Kiik.
Kiige sõnul on erakond siiski valmis arutama sisult sarnaste eelnõude ja korduvate arupärimiste tagasivõtmise üle, kuid selle eelduseks on koalitsiooni valmisolek arvestada sügisel ka opositsiooni ettepanekutega.
"Konkreetne võimalus selleks avaneb 2024. aasta riigieelarve koostamisel, aga ka teiste olulisemate seaduseelnõude menetlemisel. Kui koalitsioonil tegelikult puudub valmisolek opositsiooni ettepanekute ja seisukohtadega arvestada, siis ei ole põhjendatud oodata ühepoolseid järeleandmisi opositsiooni fraktsioonidelt," kirjutas Kiik.
Toimetaja: Merili Nael, Barbara Oja