Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Tanel Kiik ütles, et põhiseadus ei välista kõrgete riigiametnike kandideerimist presidendiks.

"On väga selged kriteeriumid - peab olema vähemalt 40-aastane, Eesti kodanik sünnilt ja ei tohi olla tegevteenistuses, aga õiguskantsleril ühtegi välistavat kriteeriumit ei ole," lausus Kiik.

Reformierakonda kuuluv ja õiguskomisjoni esimees Madis Timpson ütles, et demokraatlikus riigis peabki olema õigus kandideerida ka siis, kui täidetakse mõnda teist kõrget riigiametit.

"Õiguskantsleri seadus ei näe ette volituse lõppemise alusena presidendiks astumist, aga minu hinnangul ei peagi seda kirjas olema. Selle lahendab meil põhiseadus ära, mis ütleb ju päris kenasti paragrahvis 84, et ametisse astumisega lõpevad presidendi volitused kõigis valitavates ametites," ütles Timpson.

Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder arvab samuti, et juriidilisi probleeme ei ole ja ka varem pole ükski kandidaat pidanud kandideerimiseks oma seniselt ametikohalt lahkuma.

"Olla presidendikandidaat - Eesti seadusandlus ei nõua, et inimene peaks kuidagi taanduma oma ametipostilt või peatama oma tegevuse ja nii edasi. Teine küsimus on, et mida üks või teine kandidaat ise arvab, milline on avalik arvamus, milline on poliitikute ootus," sõnas Seeder.

Parempoolsete esimees Lavly Perling aga ütles, et kõigepealt peavad erakonnad leidma konsensuse, sest president on riigikaitse juht, põhiseaduse kontrollija ja riigi esindaja.

"Selle viimine praegu sellele, et kas Ülle Madise peab taanduma või ei - stopp! Poliitikud peavad oma tööd tegema, peaministrierakond protsessi juhtima ja opostsioon ütlema selgelt välja, kas ta tahab, et president saaks valitud riigikogus," sõnas Perling.

Vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks lausus, et õiguslikke probleeme ei ole, kuid poliitikud ei ole valimiste protsessi korralikult vedanud. Õiguskantsler peab kandideerides järgima tema ametist tulenevaid nõudeid, et teda ei saaks siduda ühegi erakonnaga. Jõksi sõnul vajaks Madise kandideerimiseks võimalikult laia toetust.

"Piisavalt allkirju peaks olema sellepärast, et vastasel juhul muutuks olukord selliseks, et õiguskantsler läheb erinevate fraktsioonide uste taha kraapsu tegema ja ütlema, kas te annaksite mulle hääled, et ma olen valmis ühte ja teist lubama. Ma ütlen, et see oleks keelatud," sõnas Jõks.

Presidendikandidaatide esitamine algab juba ülejärgmisel nädalal.