Tsahkna viibis 19. ja 20. juunil visiidil Saksamaal, kus ta kohtus Saksamaa välisministri Johann Wadephuliga, esines Kieli julgeolekukonverentsil kõnega ja osales Euroopa julgeoleku ja heidutuse teemalises vestlusringis.

Oma kõnes rõhutas Tsahkna, et Putin kasutab läänemaailma lõhestamiseks kaht lõksu: valelootuse pakkumist ja hirmu külvamist.

"Putin on läbi aastate pannud läänemaailma hellitama lootust, et tema agressiivsus lõppeb. Seda arvati nii pärast Venemaa sissetungi Gruusiasse, pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal ja ka pärast Minski kokkulepete sõlmimist. Paraku on see lootus alati alt vedanud," ütles Tsahkna.

"Teine lõks on hirm. Venemaa hirmutab läänemaailma juttudega eskalatsioonist. Läänemaailm ei tohi nendesse lõksudesse langeda," lisas ta.

Välisministri sõnul ei tohi ka praegu hellitada lootust, et Venemaa agressiivsust lõppeb lihtsalt tänu dialoogile.

"Mõningates ringkondades loodetakse, et kuna Venemaa on praegu nõrgemas positsioonis, võiks temaga dialoogi astuda. Tegelikult peab Euroopa praegu säilitama strateegilist kannatlikkust, suurendama survet Venemaale ja püsima tugevalt Ukraina kõrval. Euroopa ei tohi lasta tõmmata end neutraalse läbirääkija positsiooni, mis oleks järjekordne Venemaa lõks," ütles Tsahkna.

Kõne järel osales välisminister Tsahkna vestlusringis Euroopa julgeoleku ja heidutuse teemal koos Saksamaa parlamendisaadiku Thomas Röwekampiga, Bulgaaria endise välisministri Georg Georgieviga, Soome suursaadikuga Saksamaal Kai Saueriga. Arutelu juhtis Dr. Christina Krause.

Hiljuti on mitmed Euroopa riigijuhid avaldanud arvamust, et Venemaaga oleks vajalik taas suhtluskanalid avada. Sellist arvamust on veidi erinevas sõnastuses avaldanud nii Eesti president Alar Karis kui ka Soome president Alexander Stubb. Eelmisel nädalal ütles Itaalia peaminister Giorgia Meloni, et Euroopa peab Ukraina sõja lõpetamiseks Moskvaga suhtlema.