Itaalia lähedal jäi kahe paadi uppumise järel kadunuks 30 inimest

Vähemalt 30 sisserändajat jäi kadunuks Itaalias Lampedusa saare lähistel merel, kus ühe ellujäänu sõnul läks põhja kaks alust, teatas ÜRO rändeamet pühapäeval.
Umbes 28 inimese kohta öeldi, et nad jäid merel kadunuks ühes paatidest, samas kui teise paadi puhul räägiti kolmest kadunud inimesest pärast seda, kui mõlemad veesõidukid läksid laupäeval tormise ilmaga põhja, märkis ÜRO rahvusvaheline rändeorganisatsioon (IOM).
Kipakad paadid alustasid teekonda neljapäeval Tuneesia rannikult Sfaxist.
IOM-i töötajad ütlesid pärast ellujäänutega vestlemist, et kadunud on vähemalt 30 inimest.
Sitsiilias Agrigentos alustati põhja läinud paatide asjus juurdlust.
Agrigento politseiülem Emanuele Ricifari ütles, et põgenike vedajad pidanuks teadma, et lubatakse tormi, ja nimetas mereleminekut kuriteoks.
"Kes iganes lubas neil või sundis neid sellise ilmaga merele minema on südametunnistuseta kuritegelik hullumeelne," ütles ta Itaalia meediale, lisades, et järgmistelegi päevadele prognoosivad sünoptikud raskeid ilmaolusid. "Loodame, et nad lõpetavad. See on inimeste tapatalgutele saatmine."
Tormise ilma kiuste jätkasid aga päästjad ja mägipäästerühmad pühapäeval ettevalmistuste tegemist, et tuua Lampedusa kaljuselt rannikult ära sinna reedel lõksu jäänud umbes 20 migranti.
Migrandid jäid rannale merehätta, kui nende paat kaljude vastu tugeva tuule tõttu purunes.
Punane Rist andis neile toitu, joogivett, riideid ja termotekke, ent rannikuvalvel pole olnud võimalik neid sealt ohutult ära tuua kõrge lainetuse tõttu.
Kui tuul ei peaks vaibumise märke näitama, alustavad päästjad inimeste ülesvinnamist 140-meetrise kaljunõlva kohalt.
Põhja-Aafrikast üle Vahemere keskosa Euroopasse suunduv ületuspiirkond on maailmas üks ohtlikemaid.
Sel aastal on hukkunud sealtkaudu Euroopasse pürgijatest enam kui 1800 inimest, keda on pea 900 võrra rohkem kui eelmisel aastal, ütles IOM-i pressiesindaja Flavio Di Giacomo AFP-le.
Paraku on aga hukkunute arv märksa kõrgem, kuna paljud surnukehad jäävad mere valda ning Di Giacomo sõnul ei saada ka paljudest uppunud paatidest kunagi teada.
Hukkunute arv on kerkinud peamiselt seetõttu, et üha ohtlikumaks teekonnaks muutuv Tuneesia piirkond kasutab Di Giacomo sõnul odavat tüüpi paati.
Inimkaubitsejad saadavad Sahara-tagused migrandid merele rauast paatidega, mis maksavad vähem kui tavapärased puupaadid, ent mis on täiesti merekõlbmatud ning lähevad kergesti katki ja upuvad, sõnas ta.
Paraku juhtub ka seda, et kui sellised alused jõuavad avamerele, võtavad inimkaubitsejad migrantide paadilt mootori tagasi, et seda uue paadi juures taaskasutada. Sellega jäävad aga paadid migrantidega avamerele looduse meelevalda.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: AFP-BNS