Iizi sõiduki- ja masinakindlustuse tootearendusjuht Triin Kääramees rääkis ERR-ile, et eri kindlustuspakkujate hinnad võivad märkimisväärselt erineda, aga osa seltse võtab tavalise kohustusliku liikluskindlustuse puhul hinnastamisel arvesse ka sõiduki kütuse liiki. Samas rõhutas ta, et seda ei tee kõik seltsid.

"Mõne kindlustusandja hind on elektrisõiduki puhul keskmiselt 20 protsenti kallim võrreldes bensiiniga, vahel isegi rohkem. Nähtavasti siis nende kindlustusandjate vaates satuvad elektriautod sagedamini õnnetustesse," tõdes ta.

If Kindlustuse sõidukikindlustuse riskijuht Reet Veilbergi sõnul on elektriautode kahjusagedus umbes 20 protsenti kõrgem kui sisepõlemismootoriga autodel ja see trend, et elektriauto keskmine kahju on suurem, on teada ka Põhjamaadest, kus elektriautode hulk on juba arvestatav.

Seda, kui palju elektriautode makse kallim on, ei saa aga Veilbergi sõnul üheselt võrrelda, sest kindlustuse hind sõltub paljudest komponentidest.

Iizi sõidukikindlustuse tootearendusjuht Kristiina Kivilaan märkis samuti, et kindlustusmakse suurus ei ole seotud ainult sellega, kas sõiduk liigub elektri või muu kütuse jõul.

"Kindlustusmaksele avaldab mõju mitu erinevat faktorit. Neist olulisim on konkreetse kindlustusvõtja andmed ja ajalugu, näiteks, kas ta on varem erinevates juhtumites osalenud. Auto enda parameetritele lisaks on oluline hinnamõju ka auto remontimise kulul. Kuna elektriautode õnnetusjärgne taastamine on üksjagu kallim kui sisepõlemismootoriga autodel, siis see tõstabki mõnevõrra elektriauto kindlustusmakset," sõnas Kivilaan.

Paljud elektriautod on kasutusel taksodena

ERGO sõidukikindlustuse portfelli juhi Kaido Naaritsa sõnul näitab ka statistika, et elektriautod saavad kahjusid sagedamini kui bensiini- või diiselmootoriga autod.

"Võrreldes tavalist sisepõlemismootoriga pereautot ja samas suurusklassis elektriautot, on viimase hinnatase oluliselt kõrgem. Seega on ka elektriautode kindlustusmakse tavalise sisepõlemismootoriga autoga võrreldes suurem," kinnitas Naarits.

Naarits lisas, et üldjuhul on kõrgemad ka elektriautode kahjujuhtumite hüvitised.

Kõige enam mõjutab autodega toimuvat ikkagi roolis istuv inimene ehk kahjude sageduses on määrav osa sellel, kes ja kus sõidukit kasutab, rõhutas ERGO esindaja. Eesti inimeste käitumist elektriautode roolis on tema sõnul praegu veel keeruline hinnata, sest elektriautode osakaal on jätkuvalt madal ja lõviosa on kasutusel intensiivsema tegevusalaga ettevõtetes, näiteks taksodena.

"Teine oluline asjaolu on sõiduki läbisõiduulatus. Kuna siiani on elektriliste autode läbisõiduulatus võrreldes tavaliste sõidukitega oluliselt väiksem, on elektriautosid kasutatud rohkem linnades. Tihedamas linnaliikluses on aga ka kahjujuhtumid sagedasemad," selgitas Naarits.

Autoekspert Arno Sillat ütles juulis ERR-ile, et keskmine elektriauto maksis eelmisel aastal 70 000 eurot. Tänavu on ostetuim elektriauto Tesla, mille hinnad algavad 40 000 eurost.