Kolme voliniku kabineti ametnikud kinnitasid väljaandele, et laadimispeatused ärritavad üha enam Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni meeskonna liikmeid.

Kaheksa kabineti ametniku sõnul vajavad komisjoni poolt von der Leyenile ja volinikele ametisõitudeks eraldatud autod umbes 20–30 minutilist laadimispeatust. See muudab niigi pika, viietunnise sõidu veelgi kurnavamaks.

Volinike meelehärm peegeldab poliitiliste rühmituste ja tööstuse lobistide seisukohti, kelle hinnangul survestab komisjon rohepööret tagant kiiremini, kui tarbijate harjumused või laadimistaristu seda võimaldavad.

Kuigi komisjon soovis alates 2035. aastast sisepõlemismootoriga uute sõidukite müügi lõpetada, on autotööstus ja selle poliitilised toetajad järjepidevalt rõhutanud, et taristu ja ostuharjumused ei pea selle ajakavaga sammu. Tarbijad nimetavad elektriauto ostmata jätmise peamise põhjusena sageli sõiduulatusega seotud muret.

Elektriautod on osa komisjoni püüdlustest muuta oma tegevus keskkonnasõbralikumaks. See algatus sai tuule tiibadesse 2022. aastal von der Leyeni esimesel ametiajal ning see kinnitati möödunud detsembris eesmärgiga muuta komisjoni 128 sõidukist koosnev autopark 2027. aastaks täielikult heitevabaks. 

Komisjoni pressiesindaja teatel on praegu umbes 80 protsenti autopargist elektriline.

Ühe teise ametniku sõnul kuuluvad autoparki suured BMW mudelid, mis ei sobi pikkade vahemaade läbimiseks ilma laadimispeatuseta. 

Komisjon ei kinnitanud, milliseid automudeleid täpselt kasutatakse.

Komisjon on Euroopa autotootjate heitme-eesmärkide osas järele andnud, lubades pärast 2035. aastat toota kõiki jõuallikate tüüpe, eeldusel, et tootjad rakendavad kliimakompensatsioone. See leevendus ei ole aga veel asutuse enda töötajateni jõudnud.

Laadimispeatuste teema tõstatus varem sel aastal volinike kolleegiumi istungil, kinnitas üks ametnikest, kui üks volinik elektriautode ebamugavuse üle kurtis. Talle soovitati pöörduda haldusküsimuste eest vastutava eelarvevoliniku Piotr Serafini poole.

Üks variant laadimispeatust vältida on sõita kiirteel teosammul, et säästa akut. "Kuid see tegelikult ei toimi," ütles ühe ärritunud voliniku alluvuses töötav ametnik. Teise ametniku sõnul võib reis niimoodi venida lausa seitsmetunniseks.

Ühe teise rahulolematu voliniku alluva sõnul ei soovi volinikud Strasbourgi rongiga sõita, kuna neil võib teel olles tekkida vajadus teha tundlikke telefonikõnesid. Samas põhjustab neile pahameelt ka kohustus laadimiseks peatus teha, eriti hilisõhtutel pärast pikki täiskogu nädalaid, mil soovitakse lihtsalt kiiresti tagasi Brüsselisse jõuda.

Tundub, et üks volinik on leidnud probleemile teise lahenduse. Kolme ametniku teatel on Ungari volinik Olivér Várhelyi sõitnud mõnikord Strasbourgi koos oma meeskonnaga väikebussis, loobudes ametiautost. 

Ka von der Leyen on elektriautodega seotud peavalust säästetud. Ühe ametniku sõnul peab komisjoni presidendi auto olema turvakaalutlustel soomustatud, kuid praegu ei ole turul ühtegi sobivat soomustatud elektrimudelit.

Komisjon peaks oma kauaoodatud elektrifitseerimiskava esitama juulis, kuna algul juuni keskpaika planeeritud tähtaeg lükkus edasi. Kavas avalikustab EL-i täitevvõim eeldatavasti selle, mida ametnikud nimetavad "ambitsioonikaks elektrifitseerimise eesmärgiks".

Algatuse tegi teatavaks von der Leyen aprillis osana EL-i laiematest püüdlustest vähendada Lähis-Ida kriisi valguses sõltuvust fossiilkütustest. "Peame kiirendama ka oma majanduse, tööstustegevuse, kodude kütmise ja liikuvuse elektrifitseerimist," märkis komisjoni president toona.