Võimuliit leppis valitsust tehes kokku analüüsis, kas on võimalik agressorriikide kodanike valmisõigust piirata ilma põhiseadust muutmata. Nüüd aga lasi reformierakondlasest justiitsminister Kalle Laanet ministeeriumivälistel juristidel kirjutada eelnõu, mis ajutiselt peataks Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse kohaliku omavalitsuse valimistel.

"Minu arvates ei ole see normaalne, et Vene riigi kodanikud valivad meie kohaliku tasandi poliitilisi organeid. Seal on olemas väga selge julgeolekurisk. Kohalik tasand on lasteaiad, koolid, kohalik volikogu. See ei ole riigi tasandil otsustus, see on kohaliku elu üle otsustamine selles piirkonnas, kus nad ise elavad. Tegemist on riigi julgeolekuga tervikuna. Läbi kohaliku volikogu on võimalik ka valida Eesti Vabariigi presidenti. Me ei räägi mingist hirmust, me räägime riskidest," rääkis Laanet (RE).

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Läänemets meenutas, et kui praegust valitsuskoalitsiooni tehti, siis lepiti Vene kodanike hääleõigust arutades kokku, et kõigepealt tuleb teha põhiseaduse analüüs. Ehk et kas põhiseadust muutmata on üldse võimalik hääleõigus ära võtta.

"Minu teada on justiitsministeeriumis see analüüs tehtud ja minu käsutuses oleva info järgi see analüüs ütleb, et ei ole võimalik ilma põhiseadust muutmata seda teha," ütles Läänemets Vikerraadio saates "Uudis+".

"Ja teine huvitav olukord on nüüd selles, et selle eelnõu (mis võimaldaks hääleõiguse ära võtta - toim) on valmis kirjutanud Reformierakonna kontor, mitte ei teinud seda justiitsministeerium," lisas siseminister.

Läänemetsa sõnul ei ole koalitsioonis seda teemat jõutud veel arutada ehk kõik on olnud juhuslik.

"Võib-olla siis justiitsministeeriumi ametnikud ei olnud nõus seda (eelnõu kirjutama - toim) tegema, kuna nende analüüs ütles, et et see oleks põhiseadusega vastuolus. /.../ Aga hea oleks muidugi, kui eelnõud tuleks mitte parteikontorist, vaid ikka ministeeriumist," märkis Läänemets.

Läänemets lisas, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna põhimõtteline seisukoht Vene kodanike hääleõiguse küsimuses on, et põhiseadusega vastuolus olevaid asju teha ei saa.

"Ei ole võimalik, et valitsus läheb välja eelnõuga, mis on põhiseadusega vastuolus. Seetõttu on minu arvates väga oluline teema läbi mõelda just põhiseaduse aspektist, sest teatud põhjustel see ju põhiseadusesse kunagi kirja pandi. Ja Eesti rahvas on sellele allkirja pannud rahvahääletusel."

Läänemetsa sõnul leppis võimuliit kokku, et see koalitsioon põhiseadust muutma ei hakka.

"Me saime aru, et selles koalitsioonis põhiseaduse avamises pole võimalik kokku leppida. Mitte üldse valimisõiguse teemadel, vaid ka teistel teemadel. Sellepärast see analüüs on väga tähtis, sest ta ütleb ära, et kui põhiseadus ei luba seda teha, siis valitsus ei saa põhiseaduse vastast asja riigikogule üldse hakata esitama," sõnas Läänemets.

Läänemetsa sõnul võib üks probleem olla ka julgeoleku aspekt ja seda mitmes asjas.

"Küsimus on, et kui enamus inimesi ühes omavalitsuses hääletamas käia ei saa, siis kuidas nad hakkavad oma meelsust väljendama? Kui valimised ei ole see koht, kus saab ühiskonnast arvamust avaldada, siis võivad need muud tegevused olla. Sellele peame me ka vastuse andma, et mis need siis on," ütles ta.

Kuna ERR-iga vestlemise ajaks ei olnud Läänemets veel eelnõu kavandit näinud, siis ei osanud ta öelda, kuivõrd julgeoleku teemaga on arvestatud.

 "Vene kodanikke on päris suur hulk, kellest enamus on pensionärid, kes valimas käivad," sõnas Läänemets. Täpsustavale küsimusele, kas sisejulgeoleku vaatest on vaja nende hääleõigust piirata vastas Läänemets, et siseministeeriumi haldusalas ei ole ükski asutus vastavat ettepanekut teinud.

Eesti 200 toetab ideed peatada sõja ajaks agressorriikide kodanike valimisõigus. "Aga siin on ikkagi Eesti puhul probleem põhiseaduslikes õigustes, mis on põhiseaduses sätestaud ja neid õigusi ei saa piirata teiste seadustega. Ja sel juhul on vaja ikka põhiseaduse muutmist," ütles haridusminister Kristina Kallas.

Opositsioonis oleva Keskerakonna juhi Jüri Ratase sõnul pandi 30 aastat tagasi põhiseadusesse kirja põhimõte, et Eestis elavad kolmandate riikide kodanikud saaksid kohalikus elus kaasa rääkida.

"Sellega, kui me neilt valimisõiguse kohalikel valimistel ära võtame, me tõukame need inimesed veel kaugemale ühiskonnast, see pettumus veel rohkem suureneb. Ega need inimesed siit sellepärast ära ei lähe," kommenteeris Ratas.

Tema sõnul jääb viimaste uudiste valguses mulje, et Reformierakond teeb hetlkel kõike, et juhtida tähelepanu kõrvale juba viiendat kuud kestvalt majanduslanguselt, aga ka automaksult.

Laanet: õigusteadlased alles vaidlevad põhiseaduse muutmise vajaduse üle

Laanet tõdes kolmapäeva õhtul "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et täit kindlust selles, et agressorriigi kodanikelt saab hääletamisõigust ära võtta põhiseadust muutmata, ei olegi.

"Ega ühest kindlust ei saagi olla, kui õigusteadlased vaidlevad omavahel. Kuid minule teadaolevalt on ka poolt seisukohti õigusteadlaste poolt, kes ütlevad, et valimisseadust on võimalik niimoodi muuta, et põhiseadust ei pea muutma. Ja see on seotud eelkõige agressiooniga ja tähtajaga, kui tegemist on sellise perioodiga, kui agressoriks kuulutatud riigi kodanikel peatatakse valimisõigus selleks ajaks. See ei puuduta täna seaduse mõistes ka ainult Venemaad või Valgevenet, see võib olla ka ükskõik missugune riik ühel hetkel," selgitas justiitsminister.

Laanet märkis, et Vene kodanikel on olnud piisavalt aega oma kodakondsusest loobuda.

"Ma saan aru, et neil on alati olnud dilemma, kas hoida Vene kodakondsust ja tal on võimalus lihtsamini näiteks Venemaal käia ja Venemaal oma asju ajada, aga kui sa oled lojaalne Eesti kodanik, siis sa pead tegema ühel hetkel valiku. Ja täna on kogu maailm tegemas valikut, siis peavad ka nemad valiku tegema," ütles minister.

Hääleõiguslikke Venemaa kodanikke on Eestis 67 000.