Timpson ütles, et toetaks põhimõtteliselt Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmist kohalikel valimistel, kuid ei pea realistlikuks, et seda jõutakse veel teha enne 2025. aasta sügisel toimuvaid kohaliku omavalitsuse valimisi.

"Kui ma ütlen juristina, siis ma seda päris realistlikuks ei pea. Ja seda just selle mõttega, et hea oleks, kui saaks seda teha lihtseaduseid kasutades (valimisseadust muutes - toim.), aga ma selles nii kindel ei ole, et see on võimalik. Kui seda teed minna, siis kindlasti on vaidlused kohtus ja siis on juba see rong läinud," rääkis tulevane minister.

Kui aga muuta selleks kiirkorras põhiseadust, siis see eeldaks vähemalt 81 poolthäält riigikogus ning selle menetlusega oleks "nüüd juba päris kiire". "Ma arvan, et pigem seda ei tule, aga võimalus on," lisas Timpson.

"See on minu jaoks pigem niisugune moraalne küsimus. /---/ Vene Föderatsiooni kodanikel on olnud 30 aastat aega Eesti kodakondsust taotleda ja kui nad siin elavad, aga ei taha meie riigiga integreeruda, siis miks nad

peaksid ka saama hääletada? See on minu isiklik arvamus," rääkis ta.

Pooldab väikeste kohtumajade sulgemist

Rääkides kohtuhalduse reformimisest, ütles Timpson, et toetaks kohtutele enda korraldamisel suuremate õiguste andmist ning samas väikeste kohtumajade sulgemist.

"Mina suures joones toetan plaani anda kohtusüsteemile juurde rohkem pädevust ja vastutust," ütles Timpson ning lisas, et see muudaks Eesti justiitssüsteemi ühtsemaks ja paremaks. 

"Ma arvan, et kui eesmärk on see, et kohtud saavad omale pädevust juurde, ressurssi paremini jaotada, mille tõttu ka kohtuprotsessid võib-olla muutuksid kiiremaks ja siis see võiks olla ju selline asi küll, mille poolt olla," rääkis tulevane justiitsminister.

Vastates küsimusele, kuidas ta suhtub kohtute haldamise nõukoja soovitusele sulgeda väiksed kohtumajad nagu Põlva ja Võru kohtumaja, mis seni on jäänud poliitilise otsuse taha, rääkis Timpson: "Aga miks mitte?! Kohtud ise ju teavad, kuidas neid asju paremini teha. /---/ Ma arvan, et inimesed müstifitseerivad neid väikeseid kohtumajasid natukene üle. /---/ Ma arvan, et me peame vaatama süsteemi efektiivsust mitte selles, kui palju võimalikult erinevaid kohtumajasid me üleval peame pidama."

Tema sõnul säiliks kohtumõistmine Põlvas ja Võrus ka siis, kui sealsed kohtumajad kinni pandaks: "Kohut ikka mõistetakse seal. Selles mõttes ma ei näe mingisugust suurt muret. Ka haiglatega on ju samad mured, et neisse käivad ju ka arstid Tartust ja mujalt sinna tööle. Miks ta ei saa kohtus niimoodi käia?"

Timpson lubas ka tegelda kriminaalmenetluse kiiremaks muutmisega. "Konkreetselt paragrahve ma ei oska teile siin raadios kohe peast nimetada, ma pean selle asjaga väheke tegelema. Aga kriminaalmenetluse seadustiku muutmine vist on ka praegu meil tööplaanis sees, et menetlus efektiivsemaks muuta," rääkis ta.

Prioriteetide seadmine ei tohi jätta mingeid kuritegusid menetlemata

Kommenteerides peaprokurör Andres Parmase eelmisel aastal välja antud juhist määrata prioriteetsed ja vähem prioriteetsed valdkonnad, tõdes Timpson, et prioriteete on sarnaselt ka varem kehtestatud, kuid see ei tohi välistada, et mingid kuriteod jääksid menetlemata. Seda hoolimata sellest, et ressursse võib nappida.

"Õigusriigis tuleb ikkagi menetleda kõiki asju – kui on põhjust menetleda, siis tuleb seda teha. Selle taha pugeda, et raha ei ole, läheb nagu minu väärtushinnangutest ikka mööda," rõhutas ta.

Küsimusele, mida peaks prokuratuur tegema olukorras, kui raha ei ole, vastas Timpson: "Raha ei ole kunagi piisavalt palju, et kõikide asjadega tegeleda. Prioriteetide seadmine on minu arvates okei, aga põhimõtteliselt öelda, et me lihtsalt mõne asjaga ei tegele – no ma ei ole kindel, kas nad seda seal ütlesid – aga niimoodi ei saa öelda."

Parmase esitatud prioriteetide esimeses nimekirjas olid organiseeritud narkokuriteod, inimkaubandus, alaealiste seksuaalne väärkohtlemine, suure kahjuga majanduskuriteod. Teises nimekirjas väiksemad vägivalla kuriteod, sellised, kus siis inimene saab nelja nädalaga terveks, alla 40 000 euro varastamine, väiksemad kelmused, muu taoline.

Timpson ütles ka, et kaaluks kriminaalmenetluse piiride kitsendamist, millega võiks mõni praegu kuriteona käsitletav rikkumine kvalifitseeruda ümber väärteoks.

"Mina seda ei välistaks. Ma tean, sellest on räägitud ka varem ja sellest räägivad kriminaalõiguse õppejõud, gurud, kes kindlasti on selles valdkonnas targemad kui mina. Ja mina küll ei ütleks, et see on halb mõte. Ma arvan, et seda tuleb analüüsida, arutada ja erinevate inimestega kohtuda, sest ega kriminaalmenetlus iseenesest ei ole ju mingisugune püha lehm, et me ei võiks mõnda asja väärteoks ümber kvalifitseerida," rääkis ta.

Timpson

Kommenteerides endise justiitsministri Kalle Laaneti ja peaprokurör Parmase vahelist tüli, ütles Timpson, et see ei näe hea välja ning ta ootab ära prokuratuuri juhtimise suhtes algatatud teenistusliku järelevalve tulemused ja räägib neil teemadel ka Parmasega.

"Ega see muidugi head muljet ei jäta. Ma ei ole ei Parmase ega Laaneti paadis, ma peaks mõlema poolega kõigepealt lähemalt rääkima. Kallega ma rääkisin, tema seisukohta ma tean. Parmasega ma räägin ka, kui ma ametisse saan vannutatud ja lähen avatud südamega sinna. Ega ma seisukohta praegu ei kujunda," rääkis ta.

"Laias laastus sain ma aru, et see teenistuslik järelevalve peaks vastama küsimusele prokuratuuri juhtimise kohta – et kas seda on hästi juhitud või saab paremini või on halvasti või mitte nii halvasti. See peakski vastuse andma. Need inimesed, kes sinna komisjoni kuuluvad, on oma ala spetsid kõik ja eks nad siis analüüsivad seda asja seal ka. Aga peaprokuröriga ma ka rääkisin ja minu sõnum oligi see, et ootame selle menetluse tähtaja ära ja siis arutame. Tal ei olnud midagi selle vastu, ta ütles, et tema on ka seda meelt," ütles Timpson.

Kahtleb Robin Hoodi maksumuudatustes

Timpson rääkis ka, et on kahtlev regionaalminister Madis Kallase (SDE) plaani suhtes jagada ümber omavalitsustele minevat raha selliselt, et vaesemad vallad saaks pisut suurema sissetuleku (niinimetatud Robin Hoodi maksus toim.).

Kallase mõte on suurendada omavalitsuste jaoks pensionidelt laekuvat tulumaksu osa ja vähendada hariliku tulumaksu osa, millega jaguneks raha ümber rikkamatelt omavalitsustelt vaesematele.

"See on nüüd kahe otsaga asi. /---/ On kaks piirkonda, kus rahvastik tõuseb – Tallinna lähiümbrus ja Tartu lähiümbruses – ülejäänutel nii hästi ei lähe, rahvastik vananeb. Ma arvutasin näppude peal kokku, et Viljandi oleks võitnud natukene sellest Madis Kallase plaanist. Summad pole küll suured, aga oleks võitnud," rääkis ta. "Aga üleüldiselt ma tahaks öelda seda, et igasuguseid plaane peab tegema, mured on erinevad erinevatel omavalitsustel, aga suures pildis me ühest vaesest potist jagame natukene ringi ega keegi sellega lõpuni ju rahul pole, et me jagame seda vaesust tegelikult ringi ju. See on minu jaoks selline kosmeetiline muudatus, aga tekitab päris palju tormi," tõdes ta.

Toetaks turismimaksu kehtestamist Viljandis

Samas ütles Timpson, kes enne ministriks esitamist töötas Viljandi linnapeana, et pooldaks Viljandis turismimaksu kehtestamist.

"Mina seda toetaks, ütlen ausalt. Võiks kehtestada väikese maksu Viljandis küll ja me saaksime selle maksu tulude eest rohkem promoda Viljandit. Minu vaimusilmas oleks nii, et see läheks meie PR-eelarvereale, et siis me saaksime Viljandi linna turismipiirkonnana promoda. Ma arvan, et meil on päris palju asju, mille üle me siin võime uhked olla – järve ääres asuv sporditaristu on suviti laagreid niimoodi täis, et inimesed ei mahu ära – pole ööbimiskohti," rääkis ta.

President Alar Karis vabastas esmaspäeval peaminister Kaja Kallase ettepanekul ametist justiitsminister Kalle Laaneti ja nimetas uueks justiitsministriks Timpsoni.

Timpson ütles, et kirjutas teisipäeval avalduse linnapea ametikohalt tagasiastumiseks ning ministrina saab ta tööle asuda 1. aprillil, kui ta on riigikogu ees vande andnud.