Pärast artikli ERR-i portaalis ilmumist pöördus toimetuse poole justiitsministeeriumi pressiesindaja ja soovis loo tekstis asendada sõna "ministeerium" läbivalt "ministri" ja/või "autoritega". Eelnõu dokumendi metadatast selgub, et dokumendi on loonud ja viimati muutnud justiitsministri nõunik Väino Linde. Linde on jurist ja ta on Reformierakonna liige 1998. aastast.

Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Elisabet Mast selgitas: "Algatus on osa koalitsioonileppest ning poliitilise teemana on selle eestvedajaks olnud justiitsminister. Praegu on vara veel rääkida konkreetsest eelnõust, aga justiitsminister on esitanud fraktsiooni juhtkonnale ühe võimaliku kavandi, mis toetub erinevate õigusekspertide sisendile. Kuna see on esitatud poliitiliseks aruteluks, siis ei ole praegu veel vaja justiitsministeeriumi ametkonna arvamust."

Seadusemuudatuse eesmärk on piirata agressiivse välisriigi kodanike hääletamisõigust ajutiselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Järgmised kohaliku omavalitsuse valimised on 2025. aasta sügisel. Praegu võib kohalikel valimistel osaleda ka välismaalane, sõltumata kodakondsusest, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks.

Venemaa täiemahulise kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril 2022 on kuulutanud nii riigikogu kui ka europarlament agressioonisõjaks. Samuti on agressoriks kuulutatud Venemaa abistaja Valgevene.

Eelnõu sedastab, et agressorriigi kodakondsusega välismaalaste osalemine jätkuvalt Eesti kohalikel valimistel on väga problemaatiline: "See häiriks meie riigi sisemist ja välist rahu, territoriaalset terviklikkust, samuti julgeolekut. Puudub ju Eesti Vabariigil arusaadavalt võimalus täielikult tagada, et eelnimetatud välismaalased oleksid oma kodakondsusriigi mõjutustest vabad."

Eesti riik võib seaduse alusel või kokkuleppel anda kohalikele omavalitsustele täitmiseks ka riiklikke ülesandeid ehk kohustusi. Lisaks on kohalike omavalitsuste volikogude esindajatel roll vabariigi presidendi valimisel valimiskogus, kui riigikogu ei suuda presidenti kolmes hääletusvoorus valida.

Eelnõu autorid rõhutavad, et "Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni järgi on kodumaa (Venemaa) kaitsmine iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohustus ja on esinenud ka juhtumeid, kus Eestis alaliselt elavad Venemaa Föderatsiooni kodanikud on saanud oma kodakondsusriigilt mobilisatsioonikutseid sõjaväkke astumiseks".

Eelnõu punktiga 1 täiendataks kohaliku omavalitsuse valimise seaduse § 5 lõikega 41, mille kohaselt hääletamisest ei võta osa välismaalane, kes on Euroopa Parlamendi või riigikogu poolt agressorriigiks tunnistatud välisriigi kodanik.

Kas selline seadusemuudatus vajab põhiseaduse muutmist?

Põhiseaduse (PS) § 156 lg 2 sätestab: "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt 16 aastat vanad." Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib aga õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.

Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast tuleneb Eestile kohustus tagada kõigile valijatele ja valijagruppidele võimalus mõjutada omavalituse esindusorgani koosseisu. See tähendab, et soovitakse tagada võimalikult ulatuslike ühiskondlike huvide esindamine demokraatia põhimõttest tulenevalt.

Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike õigus osaleda elukohariigi kohalike volikogude valimistel tuleneb otseselt Euroopa Liidu õigusest ja on Eestile kohustuslik.

Seevastu kolmandate riikide (Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide) ja kodakondsuseta isikute aktiivse valimisõiguse osas rahvusvahelised konventsioonid ja lepingud Eesti Vabariigile siduvaid ettekirjutusi ei tee, märgitakse eelnõus.

Justiitsminister Kalle Laanet tunnistas, et ei välista, et mitmed vaidlusküsimused peab lõpuks lahendama riigikohus.

Eelnõu toetub aga ühele riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele, mis märkis muu hulgas, et põhiõigusi "tohib piirata erandina ka mõne teise põhiõiguse või põhiseadusliku väärtuse kaitseks".

Eelnõu autorid on leidnud kaitsmist vajavad põhiseaduslikud väärtused põhiseaduse preambulist: "Agressorriigiks tunnistatud välisriigi kodaniku valimisõiguse piiramine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel võib olla eelkõige õigustatud põhiseaduse preambulis toodud riigi sisemise ja välise rahu kaitseks, samuti riigi territoriaalse terviklikkuse kui põhiseaduslikku järku väärtuse kaitsmise eesmärgil, aga ka riigi julgeolekust lähtuvalt. Põhiseaduse § 2 lg 1 kohaselt on Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum lahutamatu ja jagamatu tervik. Territoriaalse terviklikkuse rikkumine võib seisneda nii riigi territooriumi okupeerimises kui ka tema siseasjadesse sekkumises."

Lisaks seisab eelnõus, et praktikas on kohalike omavalitsuste roll midagi enamat kui üksnes kohaliku elu küsimuste lahendamine ja võib omada tagajärgi, mis läheb kaugemale kui kogukondliku elu korraldamine. Seeläbi ei saa välistada ka seda, et kohalike omavalitsuste valimistel hääletusõiguse teostamine agressoriks tunnistatud ehk vaenuliku välisriigi kodanike poolt võib kujutada ohtu riigi julgeolekule ja teistele põhiseaduslikele alusväärtustele, kirjutavad eelnõu autorid.

Nimetatud ohtu aitaks leevendada eelnõuga kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusesse lisatav ajutine piirang hääletamisõigusele, mille kohaselt ei võta hääletamisest osa välismaalane, kes on Euroopa Parlamendi või riigikogu poolt agressorriigiks tunnistatud välisriigi kodanik. Vastavat seadusemuudatust saab pidada sobivaks abinõuks, "kuivõrd see aitaks kaasa eesmärgi saavutamisele, milleks on riigis sisemise ja välise rahu tagamine ning territoriaalse terviklikkuse ja julgeoleku tagamine olukorras, kus julgeolekuoht maailmas on meile vaenuliku agressorriigi tegevuse tulemusena suurenenud".