Saan aru naistest, kes on Pere Sihtkapitali uuringu küsimustest väga häiritud, sest esitatud küsimused on isiklikud ja iganenud stereotüüpidele tuginevad, ütles Kallas lastetu naiste uuringut kommenteerides.

"Mis häirib, et naise ainsaks väärtuseks peetakse seda, kui palju ta lapsi sünnitab ja et see ongi ta ainus väärtus. Selline suhtumine 2023. aastal võiks olla jäänud minevikku ja seda kõike ka see "Barbie" film näitab," lausus Kallas.

Kallase sõnul pole sellistes küsimustes ja suhtumistes naistesse tema jaoks paraku midagi üllatavat, sest juba 2017. aastal ütles toona IRL-i juhiks kandideerinud Helir-Valdor Seeder, et eestluse rindejoon on jõudnud eestlaste magamistubadesse. "Ja see küsitlus ongi vormilt ja sisult magamistuppa piilumine," märkis Kallas.

Kallase sõnul teeb muret ka inimeste andmete taoline väljastamine Pere Sihtkapitalile, mis tema hinnangul nõrgestab kindlasti inimeste usaldust riigi suhtes.

"Igal inimesel on õigus privaatsusele ja andmeid ei tohi kuritarvitada. Nõustun , et andmekaitset peab rakendama äärmise hoolsusega ja taolised olukorrad korduda ei tohi," lausus ta.  

Pere Sihtkapitali uuringu ja selle tarbeks andmete väljastamise kohta on algatatud mitu menetlust: seda on teinud nii siseministeerium kui ka andmekaitse inspektsioon.

Lauri Läänemetsa sõnul lükati sihtkapitalipoolne andmete päring korduvalt tagasi ja need anti siis, kui küsijaks oli Tartu Ülikool.

"Me auditiga tahaksime aru saada, et kuidas see protsess oli ja auditi teine eesmärk on läbi mõelda see, et kõik sellised juhtumid tuleb tulevikus välistada sellepärast, et lõppkokkuvõttes on väga tähtis, et inimeste isiklikud andmed on hästi kaitstud ja on ka väga tähtis, et mitte kunagi ei tehtaks selliseid naisi alandavaid uuringuid," sõnas Läänemets.

Eesti 200 valitsusdelegatsiooni juht Margus Tsahkna ütles, et audit peab tooma selguse. Tema sõnul on puudutab skandaal ka selliseid teemasid nagu katuserahade kasutamine ning erakondadega seotud sihtasutused ja MTÜ-d, mis vajaksid korrastamist.

"Tegu ei ole ainult andmete kuritarvitamisega. vaid usaldusega laiemalt Eesti demokraatia ja riigi korralduse vastu. Siin ei peaks andma poliitilisi hinnanguid, vaid vastavad asutused peaksid tegema selgeks, mis on toimunud, kes on mida teinud, millistel eesmärkidel," sõnas Tsahkna.

Politsei alustas teisipäeval samuti väärteomenetluse, et kontrollida ajakirjanduses esitatud väiteid selle kohta, et sihtkapitali nõukogu liige Raul Eamets võib olla toime pannud toimingupiirangu rikkumise kui sõlmis Tartu Ülikooli nimel lepingu sihtasutusega, mille juhatuse liige ta ise on.

Naised, kes soovivad teada saada, kas ka nende andmed on õigusvastase lepinguga registrist uuringu läbiviijateni jõudnud, võivad teha päringu kas andmete töötlejatele või kaebuse andmekaitseinspektsioonile. Võimaliku moraalse kahju korvamiseks on õigus pöörduda ka kohtusse.

ERR kirjutas eelmisel nädalal, et Isamaa erakonna toel sündinud rahvastikupoliitika mõttekoda Pere Sihtkapital küsis Tartu Ülikooli nimel rahvastikuregistrist välja tuhandete lastetute Eesti naiste andmed ja saatis neile küsitluse isiklike ja delikaatsete küsimustega, näiteks, miks teil lapsi ei ole.