Elektrilevi panustab lähitulevikus saarte elektriliinidesse miljoneid
Elektrilevi kavatseb järgneval viiel aastal investeeringuid Eesti elektri-võrkudesse kahekordistada kokku miljardi euroni. Suursaarte Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu elektrivõrkude ilmastikukindlamaks muutmisse panustab riik lähiaastail enam kui 10 miljonit eurot.
Hiiumaal soovitakse ühtlasi hakata katsetama energia salvestamist ja tarbimise juhtimist.
Eelmise aasta detsembri lumetorm Saaremaal avas paljude silmad selles osas, kui kehvas seisus elektriliinid meie metsades on. Saaremaal puhastab Elektrilevi tänavu võsastunud liinialuseid 160 kilomeetri ulatuses. Elektrivõrkude ilmastikukindlamaks muutmiseks panustab ettevõte Saaremaal neli miljoni eurot, lisaks on riik saartele eraldanud täiendavalt üle kümne miljoni euro.
"See otsus on siiamaani kenasti jõus, antud juhul siis 13 miljonit eurot ja seda raha saab hakata kasutama esimesel võimalusel selleks, et võrke saartel oluliselt kliimakindlamaks ehitada," sõnas kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks.
Kahe aastaga vahetatakse Saaremaal üle 200 kilomeetri paljasjuhtmed ilmastikukindlama õhukaabli või maakaabli vastu. Sellel kaardil on musta joonega märgitud elektrilevi enda investeeringud ja hallilt märgitud kohad, kus tehakse tööd ära riigi poolt eraldatud täiendava raha eest. Näitena siis Valjala, Kihelkonna ja Kärla kortermajadega alevikesse viiakse elekter varsti ilmastikukindlalt.
"Ja ka siin on veel tormijärgselt eraldi fookusesse tulnud see, et nendesse kohtadesse, kuhu me võibolla järgmise viie aasta jooksul või lühemal perioodil ei jõua investeerima, aga on paljasjuhtmeline õhuliin ja väga kitsas koridor. Siis me tahame hakata neid koridore laiendama. Saaremaal nende töödega olema ka juba alustanud ja plaanime seda tempot oluliselt tõstma hakata," sõnas Elektrilevi varahaldusjuht Rasmus Armas.
Hiiumaale tahab aga Elektrilevi lisaks uuele merekaablile tekitada täiendavat tarbimisvõimsust läbi innovatsiooni, Nimelt tahetakse hakata Hiiumaal energiat salvestama, et seda siis tarbimise tippajal võrku lasta.
"Me oleme hankes teinud kaks osa eraldi, millest üks on siis tarbimise või tootmise juhtimiseks, ehk siis mitte täiendavate akude või muu paigaldamiseks, aga läbi olemasolevate klientide juhtimise tuua paindlikkust. Ja suurem osa on siis läbi salvestuse. Aga me muus mõttes ei soovi seda tehnoloogiliselt piirata. Me ka ise esimest korda läbi sellise hanke proovime seda rakendada ja meil on ka endal selge soov just õppida, et mida on võimalik saada, mida ettevõtted turul pakuvad ja kuidas see töötada võiks," rääkis Armas.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK