Elektri börsihind Eesti hinnapiirkonnas on kolmapäeval keskmiselt 13 senti kilovatt-tunnist. Teisipäevaga võrreldes on elekter kolmandiku võrra kallim, kuid üldiselt on see hinnatase püsinud alates augusti keskpaigast. Viimastel päevadel on Eestis elekter olnud tunduvalt kallim kui Soomes – teisipäeval on hinnavahe kolmekordne, pühapäeval oli vahe enam kui kümnekordne.

Kuna kaks Soome tuumaelektrijaama alustavad sellel nädalal taas tööd, toonuks suurenenud toodang ka Eestis hinnad alla, eeldasid analüütikud. Kuid laupäeval katkes Rootsi-Leedu vaheline elektriühendus ning Põhjamaade ja Baltikumi ainsad ühendused on praegu Eesti-Soome merekaablid. Seetõttu on vahe Eesti ja Soome elektrihindadel ka sellel nädal suur.

"Soomes on täna mõnelgi tunnil negatiivne hind sama ajal, kui Eesti hinnad on üpriski kallid ja ikkagi mitme-mitmekordsed vahed on sees. Põhjus on väga lihtne. Soomes on palju elektritootmist ja Eestis nii palju elektritootmist ja veelgi soodsat elektritootmist ei ole. Eesti ja Soome vahel on olemas ka paar kaabelliini, Estlingid. Estlingid on täisvõimsuses kasutuses, aga neid ei ole piisavalt, et kogu see soodne elekter põhjast täies ulatuses, kogu Baltikumi tarbimise ulatuses kenasti kohale jõuaks," selgitas kliimaministeeriumi energeetika osakonna juhataja Rein Vaks.

Kui Eesti ühise elektribörsiga Nord Pool 2011. aastal liitus, olid kõikide turuosaliste elektrihinnad suhteliselt sarnased. Kuid eelmise kümnendi lõpust alates kasvasid hinnaerinevused märkimisväärseks.

"Tegelikult viimased viis aastat, kui ma nüüd õigesti peast mäletan, on CO2 hind väga kiiresti ja kogu aeg tõusnud. Ma arvan, et viis aastat tagasi oli see kas 10 või 15 korda odavam, kui praegu. Ja kui see praegu on umbes 85-95 euroni tonni kohta, siis see moodustabki väga suure osa sellest põlevikivi- või gaasielektri hinnast," rääkis elektrienergia asjatundja Agnes Roos.

Hinnaerinevusest pääseme siis, kui meil on endal palju CO2 kvoodivaba energiat.

"Meil endil peab olema lihtsalt rohkem taastuvenergiat, rohkem odavamat energiat, aga ilmselt ka ühendused peaksid olema suurema läbilaskevõimega. Ehk siin ei ole ühte lahendust, selge on see, et jah kõik fossiilsest kütusest tulenev elekter on kallis ja seda me peame järjest vähendama," ütles Roos.

Eesti on võtnud aastaks 2030 eesmärgiks, et 100 protsenti tarbitavast elektrienergiast tuleb katta taastuvate allikatega. Kiirema eesmärgna lõpeb just selle nädala kolmapäeval vähempakkumine, millega tuuakse turule 650 megavatti taastuvenergiat. Uus merekaabel võib valmida alles kümne aasta pärast.