ÜRO inimõiguste eksperdid väljendasid sel neljapäeval suurt muret (algses sõnastuses grave concern) Eesti plaani osas viia haridussüsteem üle eestikeelsele õppele. Konkreetselt oli ÜRO fookuses Eesti valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, mille Riigikogu võttis vastu 2022. aasta detsembris.

ÜRO eksperdid tunnevad muret, et see seadusmuudatuste pakett kaotab ära vähemuskeelse hariduse ning piirab märkimisväärselt Eesti vähemuskeeli muutes ülemineku eestikeelsele õppele kohustuslikuks. Samade ekspertide hinnangul on need meetmed potentsiaalselt diskrimineerivad. Eriti suurt muret tunnevad eksperdid Vene emakeelega vähemuse suhtes.

ÜRO eksperdid on väidetavalt nendes küsimustes olnud kontaktis Eesti valitsusega. Nendeks ekspertideks on vähemusküsimuste eriraportöör Fernand de Varennes, kultuuriõiguste valdkonna eriraportöör Alexandra Xanthaki ja haridusküsimuste eriraportöör Farida Shaheed.

Tsahkna: on alusetu siduda lõimumispoliitikat inimõigustega

Eesti välisminister Margus Tsahkna sõnul on alusetu siduda lõimumispoliitika osaks olevat eestikeelsele õppele üleminekut inimõiguste tagamisega. Eestis toetatakse välisministri kinnitusel nii vähemuste võimalusi emakeelseks õppeks kui ka kultuurilist mitmekesisust laiemalt.

Margus Tsahnka ütles oma kommentaaris, et Eesti on pikalt ette valmistanud üleminekut eestikeelsele õppele koolides. Seda on tehtud eesmärgiga pakkuda kõigile lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus, luua ühtsed võimalused tööturul ja suurendada ühiskonna sidusust.

Välisminister tõi lisaks esile, et Eesti on ühinenud rahvusvaheliste inimõigusteemaliste konventsioonidega ning täidame oma kohustusi. Ministri kinnitusel vastab Eesti valitsus ÜRO ekspertide pöördumisele ettenähtud aja jooksul

Eesti keelele lähevad esimesena üle 1. ja 4. klass 2024/2025. õppeaastal

Eestikeelsele õppele ülemineku puhul sätestatakse seaduses, et kooli ja lasteasutuse õppekeel on eesti keel. Seaduse järgi lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024/2025. õppeaastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid.

Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes võib 2024/2025. kuni 2029/2030. õppeaastal olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust.

Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis hiljemalt 2031/2032. ja 12. klassis hiljemalt 2032/2033. õppeaastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.

Seadusega sätestatakse sarnaselt praegusega, et põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovib vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.