Kallas selgitas, et toetusemeetme saamiseks kvalifitseeruvad maakoolid, kus õpetatakse 1.-6. klasse. Õpilaste arv peab jääma 20-90 vahele.

Selliseid koole on haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) andmetel Eestis 20.

Toetuse saamiseks peab KOV esitama HTM-ile taotluse, sõnas minister. Toetus ise on suunatud õpetajate palgafondi suurendamiseks kui ka näiteks õpilaste transpordiga seotud kulude tasumiseks.

Ida-Virumaal valmivad uued koolid ja makstakse rohkem toetusi

Eraldi pöörati pressikonverentsil tähelepanu hariduse käekäigule Ida-Virumaal. Näiteks hakatakse eesti keeles õpetavatele õpetajatele ja tugispetsialistidele maksma palgatoetust kas 525 eurot või 874 eurot, vastavalt õppeastmele.

Narva Eesti Gümnaasiumi juht Irene Käosaar sõnas, et Narvas hakkavad tegutsema kaks uut riigigümnaasiumi, kus on kokku 750 õpilast. Lisaks avatakse sel õppeaastal ka Tallinnas kolm uut riigikooli. Olulist tähelepanu saab sel õppeaastal ka eestikeelsele haridusele üleminek, mis rakendub aga järgmisest õppeaastast.

Kallas tõi välja, et vene keele õppekeelega koolides suurenenud ka eesti keele tundide arv. See on kasvanud kahelt tunnilt neljale esimeses kooliastmes ja neljalt viiele tunnile nädalas teises kooliastmes.

Muu hulgas viiakse 73 üleminekukoolis sisse tasemetööd 4. klassile õppeainetes matemaatika, loodusõpetus, eesti keel teise keelena ja vene keel emakeelena.

"Me iga aasta tasemetööde põhjal jälgime nende õpilaste akadeemilisi tulemusi, et eestikeelsele haridusele üleminekuga ei kannataks õpilaste akadeemiliste oskuste tase nendes koolides," sõnas minister.

Tasemetöid hakkavad tegema ka 7. klasside õpilased, kuid seda kindla valimi alusel.

Rohkem üliõpilasi õpib õpetajaks

Võrreldes varasemate aastatega on Tartu ja Tallinna Ülikooli õpetajakoolituses kokku 390 üliõpilast rohkem. Lisaks saavad tudengid Kallase sõnul ka 400-eurost stipendiumit.

Ülikoolidele makstakse ka 448 000 eurot toetust, et nad saaks järele aidata neid üliõpilasi, kelle enda eesti keele oskus vajab parandamist.

Lisaks toodi pressikonverentsil välja, et kõikides Eesti gümnaasiumites on nüüdsest riigikaitse õppeaine kohustuslik ja õpilaste jaoks laieneb ka B-võõrkeele valik.