Maakondade parimate külade esindajad sammusid rongkäigus Sadala külaplatsile, kus pinget hoiti viimse minutini.

Kaarepere asub Jõgevamaal, kuid Aasta Küla Kaerepere Kehtna vallas Raplamaal. Ja pole siis ime, et sarnased nimed segi aetakse. Kaereperelased leiavad, et aasta küla tiitel on igati välja teenitud.

"Ma arvan, et me hoolime, teeme seda südamega ja seda märgatakse," ütles Kaerepere elanik Leaanyka Leisson.

Kaerepere elaniku Marita Seemeri sõnul on alevikus kõik vajalik olemas. "Kõik on käe-jala ulatuses: kool, lasteaed, kauplus. Kõik, mis eluks vajalik, on tegelikult olemas."

Kodukant on aasta küla konkurssi korraldanud 2005. aastast, seda üle aasta.

Aasta küla projektijuhi Anneli Kana sõnul oli hindamisel oluline külaarenduslike ja kogukonda liitvate tegevuste edukas algatamine ja elluviimine, tulemuslik koostöö kohaliku omavalitsusega ja piirkonnas toimetavate ettevõtjate ja teiste vabaühendustega.

"Kõik selle aasta nominendid on tegelikult minu seisukohast väärt tiitlit "Aasta küla". See tugev kogukonna tunne, armastus oma kodukandi vastu ning soov panustada paikkonna arengusse, õhkas kõikidest küladest tugevalt välja. Mul on hea meel, et viimase viie-kuue aasta jooksul on küladesse kolinud elama palju noori, kes tahavad panustada ja külasse uus, värske hingamine anda," ütles hindamiskomisjoni töös osalenud riigikogu esimees Lauri Hussar.

Lisaks Aasta Küla tiitlile jagati välja seitse eripreemiat. Projektijuht Anneli Kana ütleb, et valik tehti 33 küla seast kõikidest maakondadest.

"Need külad ka ise on kuidagi oma kogukonnaga siis aktiivsemad, kui neil on mingi ühine eesmärk. Ja sageli ikkagi öeldakse, et külad lahendavad koos ikkagi mingisuguseid probleeme ja murekohti, aga vot see külakonkurss on see, kus tegelikult tehakse asju justnimelt rõõmu pärast. Ma arvan, et see on ka hästi oluline," sõnas Kana.

Turvalisuse eripreemia pälvis Suurejõe küla Pärnumaal, maaelu edendamise preemia Ostrova küla Võrumaal, külalislahkuse preemia Valma küla Viljandimaal, omavalitsuse koostöö preemia Soonurme küla Ida-Virumaal, lapsesõbralikkuse preemia Neemi küla Saaremaal, Leader projektide elluviimise preemia Puise küla Läänemaal ning kogukondliku arengu preemia Albu küla Järvamaal.

Konkursil osalesid külad igast maakonnast. Aasta küla aunimetus omistatakse ühele külale, külade piirkonnale või alevikule, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi ja mõju kohapealse elukeskkonna kujundamises.

Aasta küla aunimetuse sai kahe vooru tulemusel enim punkte saanud kandidaat. Konkursi võitjale anti Kodukandi poolt vastav aukiri, mälestusese ning rahaline stipendium 1500 eurot.