Ligi 4000 politseiametniku kõrval on Eestis üle 1000 abipolitseiniku. Neist mõnisada võib iseseisvalt patrullida. Aga kui neil on vaja Põlvamaalt leitud purjutaja kainenema viia, tuleb teinekord oodata, et Valgamaalt saabuksid pärispolitseinikud. Ise nad seda teha ei tohi.

Praegu ei või abipolitseinike kasutada riigipiiri valvamisel, välismaalaste kinnipidamiskohas ega ka relvalubade või teiste dokumentide väljastamisel. Siseminister Lauri Läänemets saatis laiali seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mis annaks abipolitseinikele oluliselt laiemad võimalused.

"Nad saavad pädevust juurde ja iseseisvalt rohkem tegutseda. See tähendab seda, et me raiskame vähem töötunde politseil," rääkis Läänemets.

Politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhi Heiko Mihkelsoni sõnul arutatakse sedagi, kuidas abipolitseinike kriminaaluurimises appi võtta.

"Me koolitame politseinike, et nad suudaks uurimist läbi viia. Aga see kindlasti ei anna täielikke teadmisi, mis võimaldaks kuritegusid lahendada," rääkis Mihkelson. "Erasektoris on kindlasti palju rohkem igasugu ekspertiisi ja teadmist ja kogemust, mis võimaldab palju efektiivsemalt ja tulemuslikumalt süütegusid lahendada."

Nii-siis avardaks uus abipolitseinike seadus vabatahtlike võimalusi kahes suunas. Ühelt poolt tuleks oluliselt juurde valdkondi, kus võib abipolitseinike kasutada, näiteks piirivalve ja dokumentide väljastamine, teisalt tuleks juurde konkreetseid õigusi, näiteks rahvastikuregistri abil isiku kindlakstegemine või alkomeetri kasutamine.

"Me näeme, et tulevikus on abipolitseinik palju sarnasem igapäevasel politseis töötavale politseinikule," sõnas Mihkelson. "Tema erinevus võib-olla ongi siis see, et ta ei ole igapäevaselt meie juures palgatööl."

Põhjalikum koolitus

See aga eeldab olulist muutust abipolitseinike väljaõppes. Hiljutises uuringus tõdes suurem osa küsitletud patrullpolitseinikest, et abipolitseiniku asemel eelistaks nad enda kõrvale teist politseiametnikku, sest teda ei pea õpetama ja vajadusel saab temaga nõu pidada.

Paljud abipolitseinikud ütlesid isegi, et praegu pakutav 40-tunnine koolitusest ei piisa. Ka Heiko Mihkelsoni sõnul peab see maht oluliselt tõusma. Ta tõi näiteks vabatahtlikud merepäästjad, kellele on riik pannud suure osa valdkonna vastutusest.

"Abipolitseinikega saaksime me parema väljaõppe ja parema ettevalmistuse korral samamoodi tegutseda," sõnas Mihkelson.

Uus väljaõppemudel oleks oluliselt spetsiifilisem ja sõltuks sellest, milliseid ülesandeid abipolitseinik täitma asub. Ehk iga läbitud õppemoodul annaks talle võimalusi ja õigusi juurde.

"Me ei saa selliseid universaalseid vabatahtlike kogu aeg koolitada, kes kõigega hakkama saavad," ütles Läänemets.

Ministeerium kutsuks kriisireservi ka sõjaaja ametikohaga abipolitseinikke

Heiko Mihkelsoni sõnul soovib amet jõuda praeguse 1100 abipolitseiniku juurest 1600 abipolitseinikuni. Ühtlasi loodetakse tõsta praeguste vabatahtlike panust nii, et 80 protsenti abipolitseinikest panustaks aastas vähemalt 60 tundi.

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses pakub ministeerium võimaluse kaasata ka neid vabatahtlikke, kes abipolitseinikuks astuda ei soovi. Niimoodi saaksid näiteks politseipensionärid aidata väljaõppel ilma, et peaksid oma füüsilist vormi tõendama.

Ühtlasi loodab siseministeerium seadusemuudatuse toel oma kriisireservi suurendada. Juba mõned aastad on siseministeerium ja kaitseministeerium arutanud, kas neile abipolitseinikele, kes reservväelasena kannavad sõjaaja ametikohta, tohib anda siseturvalisuse kriisirolli. Seni on kaitseministeerium sellele vastu seisnud öeldes, et niimoodi võib kannatada kaitsevägi.

Nüüd teeb siseministeerium ettepaneku piirang kaotada. Lauri Läänemets kinnitab, et sõjaseisukorras vastaks kriisirolliga abipolitseinikud ikkagi mobilisatsioonikutsele.

"Aga on olemas kõiksugu erinevad faasid, mis eelnevad sõjale. Ja nendes kriisides, mis on mittesõjalised või sõjale eelnevad kriisid, seal on vaja politsei jõudu," selgitas Läänemets. "Kas me räägime piiri valvamisest või muudest põhiseadusliku korra tagamise tegevustest. Aga loomulikult mobilisatsioonile nad peavad alluma."