Praegune maailmamajanduse jahtumine ei ole nafta tarbimise kasvu oluliselt pidurdanud. Rahvusvaheline Energiaagentuur hindab, et päevas tarbib maailm kokku 103 miljonit barrelit naftat.

Osalt on põhjuseks suur suviste reiside arv, kuid üldiselt läheb maailma majandusel siiski oodatust paremini, ütles ERR-ile Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna.

"Pigem juba nähakse, et aasta lõpus pöördub Euroopa majandus ning USA majandus taas kasvule. Sama võib Eesti kohta öelda. See on kindlasti see, mis mõjutab seda tarbimist," rääkis Kärsna.

Eriti mõjutab tarbimist kasvav nõudlus Hiinas. "See on kurioosum, mida vaadatakse. Vaatamata jahtunud majandusele on Hiina nafta import 40 protsenti kõrgem kui möödunud aastal," lisas Kärsna.

Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku keemia professor Allan Niidu selgitas, et Hiina majandus vajab lisaks kütustele ka tooret keemiatööstusele. "See on viimase 10 aasta trend olnud. Väga palju uusi naftatehaseid ehitatakse mitte kütuste tootmiseks, vaid kemikaalide tootmiseks. Mõte on olnud see, et kõik ootavad, et rohepööre tuleb ära ning, et regulatiivne keskkond muutub karmimaks. Seetõttu sa enam ei taha toota kütuseid, vaid keemiatööstuse tooret. Keemiatööstuse tooret praegu mujalt ei saada."

Rahvusvaheline energiagentuur hindab, et transpordisektoris hakkab nafta tarbimine vähenema 2026. aastast ning kogu tarbimise kasv aeglustub oluliselt aastaks 2028.

Niidu samas on skeptiline. Maailma rahvaarvu kasv tähendab energia tarbimise kasvu, selgitas professor.

"Teadupärast Aafrika majanduslik seisukord ei ole maailma esirinnas. See tähendab, et me ei pääse – nemad tahavad ka elada mõnusat mugavat elu. Isegi kui nad ei jõua kunagi Pariisi või Londoni elaniku elatustasemele, siis piisab kui nad saavad veerandi peale, siis energiatarbimine kasvab meeletult," ütles Niidu.

Küll on olemas tehnoloogia, et paljudes arengumaades fossiilkütuste taristu ehitamise asemel kohe kasutusel võtta taastuvenergeetika. Osa Aafrika riikides saaks nii kaks sammu edasi hüpata, ütles Niidu.

Siiski märkis Niidu, et kuigi nafta tarbimise vähendamisega saab ehk inimkonna keskkonnamõju vähendada, siis ei saa seda alternatiivide abil täielikult vältida. Ka roheelektriks vajalikul tarbimisel on oma mõju.

"Ma ei tea kas ühiskond on teadvustanud seda valikute keerulisust. Metallid versus nafta. Mõlemad on ressurssid, mis mingites raamides võivad otsa saada," lisas Niidu.