2002. aastal asutas kultuuriministeerium koostöös kohalike omavalitsustega Virumaa muuseumid ja Tammsaare muuseumi Vargamäel, mis alustasid tööd sihtasutuse vormis. 2012. aastast on ministeerium jätkanud muuseumivõrgu korrastamist. Nii näiteks on kunagi riigile kuulunud Vabaõhumuuseum ja Eesti Kunstimuuseum praeguseks sihtasutused.

Reformi n-ö viimase etapina soovib riik muuta sihtasutusteks veel ka Eesti Arhitektuurimuuseumi, Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseumi ning ka Tartu Kunstimuuseumi ja Viljandi Muuseumi. Ministeeriumi muuseuminõuniku Marju Reismaa sõnul on tänapäevased muuseumid sisuliselt kultuuriettevõtted ning sihtasutuse vormina tegutsemine annab muuseumitele vabamad käed.

"Sihtasutustel on palju kõrgem autonoomia kui riigiasutustel, nii poliitiline kui ka siis juhtimislik autonoomia. Ja tegelikult see ongi siis see, mida me muuseumite puhul lõpuks siis soovime, et see, mida nad ühiskonnale pakuvad, oleks endiselt jätkusuutlik olukorras, kus riigieelarve toetus ei kasva, aga nende omatulu võimekus kasvab."

Lisaks annab sihtasutuse vormis töötamine võimaluse panustada ka kohalikel omavalitsustel muuseumi töösse. Näiteks eelmise aasta lõpus allkirjastasid kultuuriministeerium ja Tartu linn ühiste kavatsuste protokolli, et Tartu Kunstimuuseumi sihtasutuseks muuta ja et ka Tartu linn kunstimuuseumi tegevusse edaspidi panustama hakkab. Praegu on protsess nii kaugel, et vastavad dokumendid on Tartu linnavalitsuse ülevaatamisel. Täiendavalt annab riik muuseumitele sihtasutuseks muutumisel kaasa ka nõukogu liikmete tasude mahus täiendava raha. Alles jäävad ka senised riigipoolsed toetused, kinnitas Reismaa.

"Muuseumite puhul, kes tegelevad ise ka teadustööga, see isemajandavus ei ole võimalik. Ja kuna me muuseumi seaduse alusel jätame ka muuseumi kogud endiselt kuuluma riigile, need antakse sihtasustustele lepingutega kasutada, siis tegelikult seeläbi ongi tagatud, et riik jätkab nende toetamist."

Eesti Rahva Muuseum (ERM) on ainus riigimuuseum, mida sihtasutuseks muutmine praegu ei puuduta, sest ERM-i puhul on analüüsimisel ka võimalus, et muuta see hoopiski avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks.

"See on täiesti eraldi teema, siin tulevad küsimused näiteks sellega, et nende hoone kuulub RKAS-ile. Kuidas selle n-ö välja tõstmine sealt oleks võimalik? Hetkel me ERM-iga ei tegele."

Kuna riigiasutuste tegevuse lõpetamised ja sihtasutuste asutamised tuleb kooskõlastada rahandusministeeriumiga, on vajalik viimase viie muuseumi juriidilise vormi muutmiseks rahandusministeeriumi nõusolekut. Eelmisel nädalal on kultuuriministeerium rahandusministeeriumile vastavasisulise kirja saatnud, kuid vastust veel ei ole.

"Ilma rahandusministeeriumi nõusolekuta sellega kahjuks ei ole kuidagi võimalik edasi minna ja sihtasutuste asutamiseks on tegelikult lõpuks vaja ka valitsuse otsust," sõnas Marju Reismaa.