Kui eelmisel nädalal selgus, et Stark Logistics, kus peaministri abikaasale kuulub 25-protsendiline osalus, jätkas kaubavedusid Venemaale ka pärast sõja algust, lubas Hallik, et müüb oma osaluse ettevõttes.

Stark Warehousingus, mis asutati 2021. aasta augustis, on 30-protsendiline osalus nii Hallikul kui ka tema Stark Logisticsi äripartneril Martti Lemendikul. Sellest ei kavatse Hallik loobuda.

"Stark Warehousing on laoteenuseid osutav ettevõte. See ei ole Stark Logistics AS-i tütar- ega sõsarettevõte ega tegutse logistika- ega transporditeenustega. Osalust ma müüa ei plaani," ütles Hallik ERR-ile.

Osaluse Stark Logisticsis müüs Hallik enda sõnul tagasi ettevõttele ehk Stark Logistics AS-ile.

"Tehingu vormistamisega hetkel tegeleme," lausus ta.

Küsimusele, mis oli koormas, mis reedel Stark Logisticsi veokiga Venemaale suundus, vastas Hallik, et selle ettevõttega seotud küsimustele ei ole tal enam sisuliselt ega juriidiliselt korrektne vastuseid anda.

Samal põhjusel jättis Hallik kommenteerimata ka selle, kas ja kui palju tegeleti Stark Logisticsis sanktsioonidest möödahiilimisega ning mida täpselt pärast märtsikuist tsinklehtede veole sanktsioonide kehtestamist Venemaale veeti.

ERR päris Hallikult aru ka peaminister Kaja Kallaselt abikaasa valdusettevõttele Novaria Consulting antud 350 000 euro suuruse laenu üksikasjade kohta. Selle kohta vastas Halliku asemel suhtekorraldaja Andreas Kaju, kes viitas Halliku varem öeldule: laen kaasati valdus- ja investeerimisettevõttesse, mille kaudu investeeriti näiteks BaltCapi ja ettevõtetesse, aga maja ehitamiseks oli vaja välja antud laen taas likviidseks teha ja tagasi võtta, mida ka suve jooksul tehti.

"Laen tagastati. Majaehituse eest muidugi maksid eraisikud," sõnas Kaju.

Juuni alguses ERR-ile antud intervjuus ütles Arvo Hallik: "Kui raha seisab, siis proovime selle ikka töösse panna, see on ju loogiline. /.../ Ega me selle rahaga mingit meeletut riski pole võtnud, bitcoin'i-riski. Meil on investeeringud erinevates ettevõtetes, osa on kinnised, aga on ka avalikud, näiteks oleme Baltcapis osanikud, mitte küll väga suur ei ole see osalus," lausus ta ja lisas, et nüüd tuleb investeeringud likviidseks muuta, sest endale ehitatakse uut maja Kuusalu valda.

"Algab maja ehitamine, siis panemegi raha kokku ja enamus sinna läheb. Oleme sellega juba kolm aastat tegelenud. Siiani on käinud pikalt projekteerimine, nüüd hakkab see huvitav osa ehk ehitamine ja sel suvel peaks juba midagi näha olema," lausus Hallik.

Eesti Päevalehele ütles Hallik, et abikaasalt laenatud raha investeeris ta muu hulgas ka Stark Warehousingu käivitamisse.

Stark Warehousingu käive oli perioodil augustist 2021 kuni 2022. aasta lõpuni 332 000 eurot ja kahjumisse jäädi 171 000 euroga.