Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel kasvas välisüliõpilaste osakaal Eesti kõrgkoolides kuni õppeaastani 2019/2020, mil välistudengid moodustasid 12,2 protsenti kõigist kõrgkoolides õppijatest. Viimasel kolmel õppeaastal on välistudengite arv aga langustrendis. Näiteks eelmisel õppeaastal oli välistudengite osakaaluks 11 protsenti.

Ka Tartu Ülikooli välisüliõpilaste vastuvõtujuht Eda Tursk ütles, et tasemeõppes on välistudengite arv langenud. Sel aastal alustab ülikooli tasemeõppes õpinguid 450 välistudengit, mida on kolmandiku võrra vähem kui eelmisel aastal. Vähenemise põhjustena nimetas Tursk nii Covidit kui Ukraina sõja, aga ka Eesti elukallidust ja õppetasusid, mis on ajas tõusnud.

Vähem välistudengeid avaldab mõju aga ka ülikooli majanduslikule poolele, lisab Tursk: "Eks ülikool igal aastal vaatab oma järgmiseks aastaks plaane tehes olukorra üle ja paljud välisüliõpilased õpivad tasulistel õppekavadel. Kui tuleb vähem tasulisi üliõpilasi, laekub ka vähem õppetasu, nii et mingit mõju see kindlasti avaldab."

Tallinna Tehnikaülikoolis asub sel õppeaastal kõrgharidusteele ligi 140 välistudengit, mida eelmiste aastatega võrreldes vähem. Ülikooli õppeprorektori Hendrik Volli sõnul on lisaks Ukraina sõjale ja covidile veel põhjuseid, miks välistudengeid tehnikaülikooli vähem tuleb.

"Esiteks Tallinna Tehnikaülikool ei paku enam tasuta õppimise võimalust kolmandate riikide üliõpilastele. Eelmisel aastal me pakkusime tasuta õppimise võimalust Ukraina üliõpilastele tänu riiklikule toetusele, ka seda me sellel aastal ei paku. Me oleme tõstnud ka välisriikide, kolmandate riikide üliõpilastele sisseastumise tingimusi, oleme sisse viinud siukse GRE-rahvusvahelise testi, mis on hästi kõrgetasemeline," rääkis Voll.

Ka Eesti Maaülikoolis(EMÜ) alustab õppeaastat 130 välistudengit, mis omakorda jaguneb kaheks – pooled neist asuvad kraadiõppesse, pooled tulevad Eestisse aga vahetusprogrammi kaudu ja viibivad siin üks kuni kaks semestrit. Võrreldes aga kahe eelneva kõrgkooliga on maaülikoolis välistudengite arv eelmiste aastatega võrreldes püsinud stabiilsena.

"Üle kõige on need üliõpilased ikkagi olulised selleks, et ülikool oleks mitmekesisem meie üliõpilastele ja õppejõududele, et neil oleks rahvusvaheline klassiruum. Rahaliselt ega nad otseselt midagi sisse ei too, sest nende õpetamine on ikkagi kallim kui nende õppeteenustasu ära katab. Aga jah, ma arvan, et meil on põhiliselt ikkagi nagu rõõm nende üle," rääkis Eesti Maaülikooli välissuhete peaspetsialist Karoli Kõiv.

Tursk ütleb, et Tartu Ülikooli näitel on välisüliõpilased teinud kõige rohkem avaldusi IT-aladele nagu tarkvaratehnika ja informaatika, palju laekus avaldusi ka analüütilise keemia alale. Kõiv lisab, et järjest rohkem pakub välistudengitele huvi ka EMÜ ja TÜ koostööna valminud õppekava, mis kannab nime keskkonna juhtimine kliimamuutuse tingimustes.