Ats Mattias Tamm: koolipiima pakkumine ei ole riigi lüpsmine
Kui vähendada koolis tasuta koolipiima jagamist, võib piimatoodete tarbimine langeda alla soovitusliku ja selle tõttu kannatab omakorda lapse tervis, kirjutab Ats Mattias Tamm.
Juulis, kui koolipere oli suvepuhkusel, tuli regionaal– ja põllumajandusministeerium välja plaaniga kulude vähendamiseks seni kõigile õpilastele tasuta olnud koolipiima arvelt. Plaani kohaselt jagatakse tulevikus koolipiima vaid kuni kuuenda klassi õpilastele.
Kärbe mõjutab ligi 80 000 õpilase toidulauda, vähendades juba niigi vähest piima tarbimist. Eesti Õpilasesinduste Liidus leiame, et laste tervise pealt kärbete tegemine on lubamatu ning kärpe võimalusi peab otsima mujalt. Samuti ei ole koos koolipiima vähendamisega välja pakutud tasuta puu- ja juurvilja pakkumise laiendamine ühe klassi võrra adekvaatne asendus koolipiima kaotamisele.
Tasuta koolipiim on olnud õpilastele kättesaadav 2004. aastast. Tervise Arengu Instituudi uuringute järgi on hetkel piimatoodete tarbimine soovitusliku lähedal, erinevalt näiteks puu- ja juurviljadest, mida õpilased piisavalt ei tarbi. See näitab koolis pakutava piima ning puu- ja juurviljade olulisust õpilase toitumusharjumiste kujundamisel.
Kui vähendada koolis tasuta koolipiima jagamist, võib piimatoodete tarbimine langeda alla soovitusliku, mille tõttu kannatab lapse tervis praegu ning mõjutab tema tervist täiskasvanuks saades. Just noorena omandatud harjumused kanduvad täiskasvanu ellu edasi, harjumust kujundamata kulutame tulevikus hulga riigi raha, et inimeste toitumusharjumusi parandada või tekkinud tagajärgi ravida.
Koolipiima pakkumise vähendamine mõjub eriti karmilt neile õpilastele, kellel pole pere sotsiaalmajanduslikel põhjustel võimalik kodus täisväärtuslikku toitu, sh piimatooteid, saada.
Kärpimise asemel peaksime koolis just suurendama lisaks koolipiimale ka puu- ja juurviljade kättesaadavust. Et parandada laste toitumisharjumusi, peab riik seadma eesmärgi pakkuda tasuta puu- ja juurvilju kõigile õpilastele, laiendades seda põhikooli lõppastmesse ja gümnaasiumisse. On ju ministeeriumiga konsulteerinud Tartu Ülikooli teadlasedki rõhutanud, et puu- ja juurviljade olulisus õpilase arengus ei ole olulised ainult viienda või kuuenda klassini, vaid ka peale seda.
Plaan laiendada tasuta puu- ja juurviljade kättesaadavust kuuenda klassini on küll väga tervitatav, ent peame mõistma, et see on ainult väike samm. On vaja pingutada selle nimel, et puu- ja juurvilju saaksid koolipäeva jooksul tarbida kõik õpilased. Oleme veel puu- ja juurviljade soovitusliku tarbimise eesmärgist maas, koolis pakutu annab võimaluse uute harjumuste teel seda parandada.
Kuigi riigieelarve puudujääki saab iga kärpe puhul põhjenduseks tuua, on see selles küsimuses siiski väga lühinägelik samm. Iga viies algklassi õpilane on ülekaaluline ja seetõttu on lubamatud kärpimisotsused, mis mõjutavad negatiivselt õpilase toidulauda, füüsilist tervist ja vaimset arengut.
Praegused kooliealised on riigi tulevik ning nüüdsed kärped võivad tulevikus kätte maksta ja kalliks maksma minna. Lisaks tunnis õpitule võtab laps koolist kaasa erinevad harjumused, üks neist ongi toitumine. Riigil on oluliselt odavam kujundada koolis õpilase harjumusi, selmet hiljem katta ülekaalulisusest ja ebatervislikest toitumisharjumustest tekkivate tervisehädade ravikulusid.
Toimetaja: Kaupo Meiel