"Saame opereerida nende hindadega, mida meile pakutakse," kommenteeris Niitaru Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja blogipostitust, kus Oja tõi välja, et põllumajandussektori ja toiduainetetööstuse tootjahinnad on languses, kuid hinnad kauplustes ei lange.

Ta nentis, et tõesti eelmisel aastal hinnaralli oli meeletu: viimase paarikümne aasta jooksul või isegi kogu taasiseseisvunud Eesti jooksul pole sellist hinnarallit olnud.

"Selle aasta jooksul on olnud tendentse, et hinnatase Eestis on langema hakanud, aga kui võtta esimene poolaasta kokku, siis endiselt suurem osakaal on nendel hinnateavitustel, kus hinnad on veel endiselt korrigeerunud ülespoole. Teiseks poolaastaks oleksin optimistlikum. Piimatoodete hindades on oodata 20- protsendilist hinnalangetust ja ka teistes tootegruppides, kui me räägime siin teraviljatoodetest, õlist, värskest punasest kalast ja muust," sõnas Niitaru.

Niitaru sõnul ei saa Eestis tegutsevate toidujaemüügikettide puhul eelmise aastal väga suurtest kasumitest rääkida. "Kõik jaekaubandusketid on oma tulemused avaldanud ja eranditult peaaegu kõigil on tulemused hoopis oluliselt kehvemaks läinud ja Prisma peremarketi puhul me olime eelmisel aastal üldse kokkuvõttes kahjumis," sõnas ta.

Niitaru rõhutas, et piimahinna sisseostuhinnad on hakanud langema ja need hinnamuudatused on toimunud juba ka lõpphindades, kuid hinnalangus maailmaturul jõuab Eesti kauplustesse aegamisi. "Nagu ma ütlesin, siis maailmaturuhinnad on langenud viimastel kuudel, aga peab arvestama sellega, et kui maailmaturul hinnad langevad, siis nad ei jõua kohe lõpphindadesse. Ettevõtetel on pikaajalised kokkulepped. Jaekettidesse võib uus hind jõuda alles septembris-oktoobris, sest et nad on ise seotud pikaajaliste hankelepingutega," rääkis Niitaru.

Prisma teeb hinnajälgimist üle lahe asuvates sama keti kauplustes. "Hetkeseisuga on endiselt veel põhitoidukaubad Eestis odavamad kui Soomes. Aga siin tasub mõelda sellele, et Eesti majandus on väike. Ta on kergemini mõjutatav eri maailma sündmustest. Inflatsioon on olnud Eestis rekordkõrge ja siin on paslik meelde tuletada ka, et kui räägime toidukauba käibemaksuerisustest, siis Eestis seda ei ole. Järgmise aasta jaanuarist hakkab olema Eesti toidul üks kõrgemaid käibemaksumäärasid Euroopas. Võrdleme seda kas või üle lahe, siis vahe hakkab olema kaheksa protsenti," rääkis Niitaru.

"Ja kui me võrdleme kas või siin lähiturul veel Poolaga, kus eriolukorras on kehtestatud värskele toidukaubale üldse nullprotsendiline käibemaks, siis ei olegi midagi imestada, et kui käia lähinaabruses või ka kaugemal Euroopas ringi, siis avastame, et hinnatase on reaalselt Lääne-Euroopaga võrdsustunud või teatud kaupade puhul isegi kallimaks muutunud," lisas Niitaru.

Kaupade ostmine pole siiski vähenenud ja kõik kaubagrupid leiavad ostjaid. "Eelmise aasta mahulangus hakkas just teisel poolaastal ja me oleme jõudnud sellesse faasi, kus võrdlemisi madal võrdlusbaas on kätte jõudnud. Ehk siis tasapisi näeme juba, et ostukäitumine on jõudmas eelmise aasta tasemele ja selget mahulangust enam ei toimu," sõnas Niitaru.

"Kui me võtame näiteks värske puu- ja juurvilja, piimatooted, lihatooted – seal on mahuline langus peaaegu pidurdunud, et jääme veel napilt alla eelmisele aastale, aga selgeid langejaid enam nimeliselt välja tuua ei saagi," lisas Niitaru.