Kui suur siseministeeriumi välja pakutud kärpepakett on?

See on miljonites, aga me peame aru saama selle kontekstist ka. Lisaks on meil 9,9 miljoni euro eest praegu võetud lisaülesandeid ja see raha tuleb ka kellegi töötundide, mingite sisemiste tegevuste arvelt.

Missuguseid lisaülesandeid?

Me oleme võtnud vastu erinevaid seadusi. Ja vaenukõne seadus on näiteks üks, mis on tulemas ja seal meil ei ole veel kokkulepet, et selle jaoks näiteks raha antakse. See tähendab jälle mingit sisemist kokkuhoidu.

Siis on meil varasem Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuse poolt tehtud kärbe, mis on riigieelarve strateegias sees. See on politseile kaks miljonit, päästeametile 800 000 eurot. Kümned ja kümned inimesed on vaja selle jaoks koonduda, kui seda ellu viia. Ma ei taha seda ellu viia ja ma siin otsingi tegelikult lahendusi eelarveläbirääkimiste käigus.

Ja siis meil on nii-öelda kriitilised kulud, kus on vaja lisaraha. See on umbes 11 miljonit eurot. Näiteks paar aastat tagasi valitsus andis ühekordse raha, päästeametile osteti kriisivarud ja renditi angaarid. Aga püsiraha, kahte miljonit eurot selle angaari rentimiseks ei ole antud. Kui püsiraha ei saa, kas me tõstame siis kogu selle kriisivaru õue vihma kätte või me peame sisemiselt selle lisaraha leidma?

Lõppkokkuvõttes me räägime kümnetest miljonitest eurodest ja kui sinna veel lisada see ligi kümme miljonit Mart Võrklaeva soovi, siis see on lihtsalt liiga palju. See ei ole normaalne.

Kümme miljonit soovib Mart Võrklaev?

Otseselt lisaks meie ettepanekutele ei ole see päris kümme miljonit. Meil on seal juba ettepanekuid ka.

Aga see põhimõtteline vastuseis on see, et kui me koalitsiooni tegime, siis me rääkisime, et otsime kokkuhoiukohti. Me teeme seda. Aga et me ei teeks seda niimoodi, et eelarves kirjutatakse number või protsent ja nüüd kärpige. Ja et valitsust isegi ei huvita, kust kohast see raha tuleb. Et me loobume mingitest teenustest. Meil on arengukavad, strateegiad, plaanid, mingi ennetustegevus, lapsed, inimeste elud.

Kas need numbrid ja eesmärgid on tulnud arutelusse pärast juunikuist arutelu Maarjamäel?

Maarjamäel arutasime tõesti neid. Seal oli rahandusministril üks nägemus, kõigil ülejäänutel teine nägemus. Seal midagi konkreetselt sellist kokku ei lepitud, kuigi see soov rahandusministril oli. Ja need numbrid on mõne nädala teema, mis on siia laua peale pandud.

On oluline aru saada, et lisaks kulupoolele on meil ka tulupool. Ja kõik need tulupoole rahad, mis me koalitsioonilepingus kokku leppisime, hetkel ka ei ole laekumas. Või tuleb vaadata, et kuidas seda poolt täita. Ja seal jutt käib sajast või rohkemast miljonist eurost.

Mis te seal mõtlete?

Seal on erinevad kokkulepped. Ma praegu ei hakka seda avama. Pluss rahandusministeerium ju ütles, et hoolimata sellest, et me tõstame kõiki makse, on maksuküüru langetuse mõju nii suur, et üldine maksukoormus väheneb ühe protsendi. See on ju ka üle 100 miljoni euro, mis riigieelarvest puudu jääb. Mis me siin ajame 500 000 või 100 000 taga. Vaatame seda teist poolt ka.

Muist tulukohti, mis koalitsioonilepingus kokku lepiti, on saanud kuidagi jooksma. Automaks ei ole küll jooksma saanud. Kas see on see, millega ei tasu enam väga arvestada.

Seda ma küll ei kipu ütlema, et automaksuga ei tasu arvestada. Me pole seda ümber otsustanud. Aga on palju pisikesi asju, mis annavad kokku päris suured summad tulupoole peal.

Millest teie kärpemiljonid koosnevad?

Me oleme kokku leppinud, et me ei räägi.

Kõik räägivad Võrklaeva mõttest.

Ma võin ühe mõtte öelda. Politsei ressurssi kulub väga palju kinnipeetavate või ülekuulatavate konvoeerimisele. See võib võtta terve päeva politsei tööst. Me oleme justiitsministeeriumiga arutanud, et alati ei pea neid liigutama kinnipidamisasutusest kohtusse, eriti kui kohtunik ise osaleb veebi teel.

Ma võin veel ühe näite tuua. Meil on arestitud või nii-öelda ära võetud päris palju masinaid ja politsei peab tegelema nende masinate hoolduse ja hoidmisega. Tegelikult peaks võib-olla neid kuidagi realiseerima. Ei ole mõtet, et politseinikud on parklavalvurid.

Meil on näiteid, kus mõnda väga kallist autot, kuna ta on väga pikalt seisnud, on tulnud veel putitada, sest tema väärtus ei ole enam see, mis ta varem oli.

Teist on kuidagi nüüd saanud see kärpimise paha poiss. Kas õiglaselt? Kas tegelikult kõik teised ministrid on valmis andma oma vastutusalast olulisi asju ära?

Kõigil, ka siseministeeriumile on neid ettepanekuid. Aga ma põhimõtteliselt pole nõus, et me kärbime nii, et me ei saa aru, millistest teenustest me loobume. See on väga lihtne asi. Kui me tahame siseministeeriumi haldusalast ära võtta kümme miljonit eurot, siis puudutab see politseinike ja päästjate arvu.

Siis peaks see ettepanek tulema niimoodi, et vähendame nii palju komandosid ja loobume niisugustest teenustest. See oleks tehtud ausalt. Aga noh praegu – võtame raha ära, las siseminister siis pärast seletab, et kuidas mingisugused asjad ei toimi – ma arvan, et see ei ole selline aus ja õige koostöö.

Kas tulupoole mured tulevad juba järgmisel aastal?

Tulupoole mured on meil juba sellel aastal ju. Nad on järgmisel, ülejärgmisel, igal aastal. Nii nagu rahandusministeeriumi prognoos näitas, on riigieelarvest mitmed sajad miljonid veel puudu, et üldse selle kolme protsendi eesmärgi sisse sattuda.

Aga need tulud, mis puudutavad koalitsioonilepingut, millega põhimõtteliselt kevadel veel arvestati, aga nüüd ei tea, kas saab?

Midagi on seal järgmisel aastal, midagi on ülejärgmisel aastal. Seda arutelu on siin väga pikalt. Ma ei tormakski siin...

Milles siis mure on?

Lõppkokkuvõttes, ega meil siis seda arvutust ka ei olnud ju, et me ühe protsendi võrra maksubaasi vähendame. Minu jaoks on see uus uudis. Ma ei teadnud, et see riigieelarvest sellise summa välja viib.

Ja lõpuks on ka küsimus, et kuidas me selle laenu siis tagasi maksame, mis kogu aeg kerib? Praeguse tulubaasi juures vahet ei ole, kas me kärbime 50 või 70 miljonit eurot, see mitte kuidagimoodi ei aita lahendada eelarve struktuurset probleemi. Seal tuleb kas mingid väga suured kulud maha võtta või pigem mõelda tulupool uuesti läbi.

Ja koalitsioonilepingus seda vastust ei ole, tegelikult?

Meil esialgsed kiired arvutused, mis tehti, tundus, et aitavad natuke kaasa. Aga praegu ma julgen öelda, et hetkel meil veel seda olukorda ei ole, kus võiks rahule jääda. Siin on päris palju rääkida. Ma ei keskenduks kulude poolele, ma ikka vaataks tulude poolt.

Küsin veel ka automaksu kohta. Siseministeeriumi enda ametlik vastus oli üsna rahulik. Aga sotsiaaldemokraatide juhina, kas Võrklaeva ettepanek sellisena, nagu ta VTK-s on, lendab?

Võrklaev on päris palju arvestanud seda, mis me soov on. Et inimestel, kellel ei ole raha ja kes on sunnitud sõitma autoga, neil on suure tõenäosusega vanemad autod ja selle pärast on ka maksunumber vähemjõukamatele inimestele oluliselt väiksem.

Aga kõige olulisem asi meie jaoks selle automaksu juures on tegelikult liikuvusreform. Me peame seda ka tegema, me peame sinna ka eelarvest raha leidma. Me pole üldse selle aruteluni veel jõudnudki. Meie jaoks on need  põhimõtteliselt omavahel seotud asjad. Automaks saab siis tulla, kui meil hakkab kolm-neli korda või ma ei tea, mitu korda rohkem busse sõitma ja tihedamini ronge ja inimesed saavad päriselt auto vahetada ühistranspordi vastu.