Reformierakondlased küll ei taha, et kaitsevaldkonna rahastuse skandaal varjutaks presidendivalimisi, ent sellest pääsu pole. Kui tavaliselt istub peaminister riigikogu saalis valitsuse loožis esireas, siis presidendivalimiste istungil leidis ta ühel hetkel tee tagaritta kaitseministri kõrvale. Võib vaid arvata, kas elav arutelu käis ka kaitsevaldkonna rahastuse probleemide üle.

"See asi kindlasti hea ei paista on minu arvamus samamoodi. Isiklikku süüd kaitseministril ma praegu pigem ei näe, aga ütlen, et see ei välista kuidagi poliitilise vastutuse võtmist," ütles peaminister Kristen Michal.

"Ka mina olen väga kriitiliselt meelestatud ja sellepärast tahan saada ülevaadet, aga ühtegi suppi nii kuumalt ei sööda, kui seda keedetakse. Ma loodan, et me selle ülevaate saame, nagu avalikkus saab üsna üksikasjaliku ülevaate, mis seal täpselt toimunud on ja kuidas korda saab," lisas Michal.

Koalitsioonipartner Eesti 200 ootab kaitseministrilt vastuseid, mis on edasine plaan, kuidas saadakse kätte mürsud või 70 miljonit eurot ettemaksu.

"Miks eelmisel aastal parlamendile väideti kaitseministeeriumist, et rahade kasutamisega on kõik korras? Parlament on siiski valitsuse tööandja ja parlamendile ei ole antud selgeid vastuseid," ütles Eesti 200 juht Kristina Kallas.

"Kui see 70 miljonit tõesti jääb ka kohtu kaudu saamata, siis seda koormust kannab Eesti maksumaksja, Eesti riigieelarve. 70 miljonit on üüratu summa. Näitena: kõikide Eesti õpetajate palkasid saaks 10 protsenti tõsta selle raha eest," lausus Kallas.

Opositsioonierakonnad ootavad kaitseminister Hanno Pevkuri tagasiastumist. Presidendivalimiste tõttu sellega venitamine pole õigustatud, ütles SDE esimees Lauri Läänemets.

"Me oleme teiste opositsioonierakondadega ja ka aknaalustega konsulteerinud juba mõnda aega tagasi, et kui Pevkur ise tagasi astu, siis see valmisolek on olemas (umbusaldada - toim). Ütleme niimoodi, et Eesti julgeoleku küsimused ei ole mingisugused maailmavaatelised küsimused. Seal on meil ju konsensus riigis olemas ja ka opositsioonis on vaieldamatult täielik konsensus," lausus Läänemets.

Nii EKRE kui ka Keskerakond näevad, et tegelikult peaks umbusaldama eelkõige peaministrit.

"Just tema suust oli kuulutatud välja peamine prioriteet ehk siis kaitsekulude suurendamine. Meil oli väga selge arusaam ühiskonnas, et mida suuremad on kulud, seda rohkem on ühiskond ka kaitstud. Tegelikult me täna saame aru, et see nii ei ole, aga ühiskond on pingutanud selle nimel," sõnas Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart.

Neljapäeva hommikul koguneb valitsuskabinet, kus teemat arutatakse. Kohal on peale ministrite ka riigi kaitseinvesteeringute keskuse hangetega seotud osapooled.