Sotsiaaldemokraatide juhi Lauri Läänemetsa sõnul on automaksu eelduseks liikuvusreform. "Automaks saab siis tulla, kui meil hakkab kolm-neli korda rohkem busse sõitma ja inimesed saavad päriselt auto vahetada ühistranspordi vastu," rääkis Läänemets neljapäeval.

Valitsuse senised sõnumid joonistavad teistsuguse ajakava. Koalitsioonileping lubab automaksu järgmise aasta 1. juuliks. Pool aastat varem hakatakse kohalikes bussides uuesti piletit küsima. Aga lubatud reform on siis alles esimeses kolmandikus.

Siht, kuhu lõpuks jõuda, on regionaalministeeriumi transpordiosakonna juhatajal Andres Ruubasel silme ees. Tema sõnul võiks inimesed ühistransporti autodele eelistada. "Ja selle läbi vähendada liiklusõnnetusi ja kahjulikku keskkonna- ja tervisemõju," rääkis Ruubas.

Tema jutus korduvad märksõnadena kiirus ja mugavus. Inimene peab saama mugavalt pileti ning ümberistumised peavad olema loogilised, olgu transpordivahendiks buss, rong või parvlaev. Liikumine ei tohi liialt aega võtta. Kuid enne sisulisi muutusi peab Ruubase hinnangul muutuma see, kuidas asju korraldatakse.

Mure väikeste ühistranspordikeskustega

Praegu on Eestis üheksa ühistranspordikeskust. Põhja-Eestis on seljad kokku pannud neli maakonda ja Kagu-Eestis kaks maakonda. Ülejäänud keskused toimetavad ühe maakonna piires. Saaremaal ja Hiiumaal aetakse asi ära omavalitsuse tasandil. Ruubase sõnul on Eesti liiga väike, et niisugust killustatust lubada.

"Me näeme, et kui iga vürstkond seda ise lahendab, siis lahendus ei liigu kiirelt õiges suunas," rääkis Ruubas, kelle sõnul on otsustajad oma regioonis nö kinni. "Ja see on ka loogiline, sest kui sa vaatad nende MTÜ-de põhikirja, siis nende ülesanne ongi oma piirkonnas võrk läbi mõelda. Neil ei olegi seda ülesannet väga palju laiema tervikpildi nimel pingutada," lisas Ruubas.

Tema sõnul pole väiksemates ühistranspordikeskustes ka piisavalt kompetentsi ja vahendeid ja niimoodi kannatavad nii transpordiliikide sidumine kui liinivõrgu planeerimine. "Maakondlik bussiliiklus liigub tööealistele inimestele mittesobivatel kellaaegadel ja sellistel tunne-kodumaad marsruutidel. Teenus on tegelikult aeglaene," loetles Ruubas probleeme.

Ruubas lisas, et omavalitsuse korraldatud ühistransport, maakondlik ühistransport ja üleriigiline vedu käivad pahatihti eri jalga. Ta märkas, et suuremas Põhja-Eesti ühistranspordikeskuses on olukord parem.

"Esiteks on nad endal teenusestandardid ära määranud. Neil on veidi läbimõeldum see, kui tihedalt on mingites piirkondades ühistransport tagatud. Nende tugevus on ka see, et nad on suutnud Tallinna linna ja Elroniga kokku leppida ühistes toodetes. Ehk sul ongi võimalik sõita rongiga, liikuda bussiga ja kõike seda ühe kuukaardi alusel," rääkis Ruubas.

Omavalitsuste roll otsustamisel ilmselt kahaneb

Selle kohta, kui hajutatud või tsentraliseeritud peaks olema uus ühistranspordikorraldus, valmib analüüs järgmise aasta alguseks.

"Analüüsi tulemusena tekivad variandid, kus on ka kirjas, mis on plussid-miinused, mis on riskid, mis on kulud. Ja seejärel läheb küsimus otsustajatele, et millise tee me edaspidi valime. Milline see organisatsioon on," selgitas Ruubas.

Analüüsi üks põhiküsimusi on, missuguseks kujuneb uues organisatsioonis omavalitsuste roll. Ruubase kinnitusel ei tohi see roll ära kaduda, sest omavalitsused tajuvad paremini kohalikke olusid. Samas pole ta rahul ka tänase korraldusega, kus riik annab maakondlikuks bussiveoks vajalikust rahast 90 protsenti, kuid ühistranspordikeskuses on riigil vaid üks hääl.

"Kui praegu ühistranspordi korraldamine lähtub eelkõige kohalike omavalitsuste vajadustest, siis meie soov on see, et me vaataksime seda rohkem riigi vaatest ja terviklikumalt," sõnas Ruubas.

Valgamaa ühistranspordikeskuse tegevjuht Liia Rätsep usub, et kui ühistranspordi korraldust ei tohiks maakonnatasandist kaugemale viia.

"Tsentraliseerimine pigem ääremaastab meid veel rohkem. Kusagilt kaugelt öelda, milline liin on meile oluline ja milline ei ole oluline, on suhteliselt keerukas," rääkis Rätsep ja lisas: "Kui siin tekib mingi probleem, siis kohapeal seda lahendada on kindlasti lihtsam, kui helistada ja asju ajada kuskile kaugemale."

Rätsep ootaks muutust just teises suunas, nii, et bürokraatiat oleks vähem. Tema sõnul palju palju aega näiteks sõiduplaanide kooskõlastamine. "Otsustusõigust võiks olla ikka kohapeal rohkem," sõnas ta.

"Kõik, mis on tarvis, on tehtud," ei nõustu Rätsep sellega, et kompetentsipuuduse või tahtmatuse pärast Valgamaal midagi tegemata jääks.

Aasta lõpuni on puudu 18 miljonit eurot

Ainukene probleem, mida Rätsep esile toob on rahapuudus. "Praegu me sipleme selles, et pole kindlust isegi aasta lõpuni liinivõrgu maksmiseks rahade olemasolus. Mis me siis muust räägime."

Rahapuudust tunnistas ka Andres Ruubas. "Tänane seis on see, et riigieelarvest on puudu 18 miljonit eurot ühistranspordi tagamiseks, mis puudutab parvlaevaliiklust, bussiliiklust ja lennuliiklust kokku. Järgmise aasta eelarvest on puudu 32 miljonit eurot," sõnas Ruubas.

Tema sõnul pöördub regionaalminister peagi valitsuse poole, et vajaminevad 18 miljonit eurot valitsuse reservist saada. Ta rõhutas, et ühistranspordis tulevad kulud pikaajalistest lepingutest.

"Kus toimub iga-aastaselt indekseerimine vastavalt sellele, kui palju tarbijahinna indeks muutub, kui palju kütuse hind muutub," selgitas Ruubas. "Aga riigieelarve baaseelarve sinna taha ei ole tulnud."

Järgmisel aastal loodetakse lisaraha saada sellest, et tööealistele inimestele hakatakse taas pileteid müüma. "Aga ka see tegelikult ei ole piisav, et kogu seda puudujääki katta," tõdes Ruubas.

Muutused võiks tulla, kui uus organisatsioon valmis saab

Lootuse, et täiendavast piletitulust sünnivad mugavamad bussid ja rohkem liinikilomeetreid, võib vähemalt esialgu maha matta.

Liia Rätsep bussipiletite tagasitoomist ei toeta. Tema sõnul saavad sellest pihta vähemkindlustatud pered ja need, kes bussiga tööl käivad.

"Minuni on reisijad juba tulnud ka rääkima, et kui sõit muutub tasuliseks, siis miinimumpalgaga kaob mõte töölkäimisel ära," rääkis Rätsep. Poliitikud, kes piletite tagasitoomist pooldavad, on kinnitanud, et väikese lisakulu kompenseerib mugavam teenus.

Aga millal siis paremaks hakkab minema? Andres Ruubase sõnul on lubadusi keeruline anda. Kõigepealt tuleb oodata analüüsi valmimist, siis, valitakse välja uus haldusmudel. Ja siis tuleb uus organisatsioon üles ehitada.

"Ja sealt edasi saab hakata lahendama neid küsimusi, mis on seotud ühtse piletisüsteemi tegemisega, ühtse tellimiskeskkonna loomisega, parema liinivõrgu korraldusega ja kõigega, mis puudutab rongi- ja bussiliikluse integreerimist ja liikuvuskeskuste või ümberistumissõlmede väljaarendamist," rääkis Ruubas.