Regionaalministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas on varem meedias öelnud, et mure on väikeste ühistranspordikeskustega. Uuringu üks põhiküsimustest on, missuguseks kujuneb uues organisatsioonis omavalitsuste roll. Samas ei rohi see roll kaduda, sest omavalitsused tajuvad paremini kohalikke olusid.

"Regionaal- ja põllumajandusministeerium tellib analüüsi, milline oleks Eesti jaoks kõige jätkusuutlikum ühistranspordi korraldamise haldusmudel. Praegu korraldab Eestis ühistransporti üheksa ühistranspordikeskust, lisaks Saaremaa ja Hiiumaa vald. Samas on Eesti liiga väike, et sellist killustatust endale lubada. Kuid milline on see sobiv mudel, teenused ja milline peaks olema omavalitsuste roll, ongi selle uuringu sisu," selgitas Ruubas.

Ta tõdes, et omavalitsus on siiski kõige õigem partner kohaliku ühistranspordi korraldamisel, sest just sinna lähevad inimesed oma muredega.

Pärnumaa ühistranspordikeskus korraldab reisijate vedu Eesti suurimas maakonnas. Keskuse juht Andrus Kärpuk ütles, et ilma omavalitsusteta pole üldse võimalik ühistransporti korraldada.

"Ma arvan, et mitte. Eestis ei ole ühtegi inimest, kes elaks väljaspool omavalitsuste territooriumi. Omavalitsuse esindajad on nende inimeste poolt ametisse määratud, et nende elu korraldada. Pärnumaa ühistranspordis on muudatused parema suunas, n-ö liikuvusreform alguse saanud sellega, kui loodi ühistranspordikeskus, mille liikmed on kõik omavalitsused ja Eesti Vabariik," rääkis Kärpuk.

Kui keegi siiski otsustaks omavalitsused ühistranspordi korraldamisest kõrvale jätta, oleks see väga ebademokraatlik otsus, ütles Kärpuk. Näiteks viie aastaga on Pärnumaa ühistranspordi kvaliteedi parandamisse investeeritud kuus miljonit eurot, millest neli ja pool miljonit on eurotoetused ja ülejäänu omavalitsuste osa.