Kaja Kallase Vene-skandaal on olnud nagu Matrjoška. Sellel on avanenud järjest ja järjest uusi kihte.

Mullu 21. aprillil, ligi kaks kuud pärast sõja puhkemist Ukrainas ütles Kallas: "Sõjas ongi kõik väga mustvalge ja selgelt peab valima poole. Enamikul ettevõtjatel, ürituste korraldajatel, omavalitsustel on see moraalne või eetiline kompass ka paigas."

Ja nii nüüd, 1,5 aastat pärast sõja puhkemist Ukrainas, kui ilmnes tema abikaasa seotus äridega Venemaal, sõnas Kallas: "Mina selle äritegevusega ei tegele, võib-olla te tõesti ei kujuta ette, aga peaministri töö on päris tihe, ma ei jõua selle kõrvalt ka ettevõtet juhtida. Milles ma olen täiesti kindel ja veendunud on see, et mingisugust ebamoraalset tegevust minu abikaasale kuuluvad ettevõtted ei toimeta."

Avaliku halduse eksperdi Külli Taro sõnul ei olnud peaministri esmane reaktsioon selles olukorras hea ning valas veel rohkem õli tulle.

"Tegelikult olukord on tõsine. See lihtsalt ei näi halb, vaid ka on halb. Ja igasugune kommunikatsioon, mis püüab justkui pisendada seda või näidata seda, et tegemist on üksnes ajakirjanduses otsitud probleemiga või poliitilise spinniga, see ei tee olukorda paremaks," sõnas Taro.

"Väga mitu päeva on Eesti meedias olnud juttu, et hoolimata sellest moraalse kompassi väitest väga paljud ettevõtted tegutsevad Vene suunal moel või teisel, oleks võinud tekkida küsimus, et ot-ot-ot, ega minu abikaasal ei ole mingit pistmist selle samasuguse teemaga," sõnas psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel

TÜ eetikakeskuse juhataja, riigikogu liige Margit Sutrop (RE) märkis, et kui moraalipühakust saab äkki tavaline inimene, siis seda on ka võib-olla raske taluda. "Ta valis poole. Ta valis pigem oma mehe kaitsmise, tema esimene hetk oli, et ma olen oma mehele lojaalne ja ma hakkan tema advokaadiks."

Väärtushinnangute- või lojaalsuskonflikt

Abikaasat kaitstes on Kallas aga vihma käest räästa alla sattunud. Kas kõik tema väited on olnud vettpidavad?

23. augustil ütles Kallas: "Ta näitas, et nad veavad ühe kliendi kaupu sealt tagasi, kes paneb oma tehast seal kinni."

24. augustil: "Tema kinnitusel hetkel osutatakse teenust ainult ühele Eesti ettevõttele ja ka see projekt on lõpufaasis. Seega ei ole see logistikafirma rikkunud ei sanktsioone ega ka kirjutamata reegleid."

Kontsabel märkis, et valetamise mulje võib jääda siis, kui inimene räägib eri ajahetkedel erinevat juttu. "Kogu pilt jätab ikkagi mulje, et kas tal on nüüd midagi varjata või siis ta peab teemat niivõrd väheoluliseks, et jällegi see "ärge mind kiusake", "see pole teie asi", see tõesti võib jätta valetamise mulje."

Sutropi sõnul on veel palju vastamata küsimusi. "Küsimus kõige rohkem minu jaoks on see, et mida ta teadis ja mida ta nüüd aja jooksul teada sai? Sest on ju võimalik, et vastandlikud väited tekivad ka sellest, et sa saad rohkem informatsiooni," sõnas ta.

Taro ei heidaks peaministrile ette seda, et ta ei teadnud, mida tema abikaasa äritegevus endast kujutab täpsemalt. "Loomulikult, sa usudki seda, mida sinu abikaasa sulle räägib, ja need faktid võivadki olla õiged. Aga küsimus on ju hinnangutes. Kas tegemist on ikkagi äri kokkutõmbamises? Kas tegemist on ikkagi sellega, et mingit seost Venemaa äritegevusega ei ole?"

Taro heidab kinda hoopis Kallase nõunikele ja kaitsepolitseile, kes pidanuks teda ohtudega kurssi viima ja nende eest hoiatama.

"Julgeolekuasutused oleks pidanud Kaja Kallast sellest informeerima," sõnas Taro. "Kaitsepolitsei roll ei ole ainult vaadata seda, kas tegevus on õiguspärane, vaid välistada igasugune šantažeerimise võimalus."

Külli Taro nimetab Kallase skandaali väärtushinnangute konfliktiks ja Margit Sutrop lojaalsuskonfliktiks.

"See ühiskondlik tunnetus on õigustatult väga valuline," sõnas Taro. "Väärtushinnangute probleem on alati väga põhimõtteline demokraatlikus ühiskonnas."

"Sa tahad korraga päästa nagu kahte, aga ei tunnista endale, et sa kahte korraga ei saa," ütles Sutrop. "Andsin talle ka isiklikult nõu võtta see otsus vastu, võtta pool, valida riik, valida iseennast ja jääda endale moraalselt kindlaks."

Sutrop sõnas, et peaministrilt ta vastust ei saanud.

Vabandamine ja poliitiline vastutus

25. augustil hakkas avalikkus nõudma peaministri tagasiastumist. Sellest ta aga keeldus.

"Ma ei näe, et peaksin kaaluma tagasiastumist, sest mina ei ole teinud mitte midagi valesti. Minu abikaasa ei ole teinud mitte midagi valesti. Ma ei saa aru, mis see otsene etteheide mulle on, milles mind süüdistatakse," sõnas Kallas.

"Kaja Kallas on ju jurist. Tegelikult ilmselt juriidilises mõttes ta valis selle positsiooni, kus ta mõtles, et juriidiliselt on kõik okei."

"Kaja Kallas on mitu korda öelnud, et ta ei saa aru, milles ta on süüdi. Iseenesest Kaja Kallas kui isik ei olegi ju milleski süüdi. Aga poliitikas sa paraku vastutad ka selliste asjade eest, milles sa ise süüdi ei ole. Ja sa vastutad ka asjade eest, mis on täiesti seaduslik tegevus, aga lihtsalt meie ühiskonnas taunitav," ütles Külli Taro.

29. augustil ütles Kallas: "Ma ei saa võtta vastutust teiste inimeste äritegevuse eest, aga selge on see, et peaministrina mul on vastutus ja see on ikkagi minuga seotud skandaal ja seetõttu ma selle eest ka vabandan."

Kas peaminister on vabandust palunud? Konstabel leiab, et ei. "Noh, see on natuke nagu väike laps jääb kommivaagnaga tuppa üksi, kommid kaovad ära ja siis laps ütleb, et mul on väga kahju, et kommid on kadunud."

"Vabandamine tähendab seda, et inimene tunnistab, ennekõike endale, ja siis ka teistele, et ta on päriselt midagi valesti teinud. Et ta on kas kedagi haavanud, võib-olla kogemata. Me vabandame siis ka, kui bussis kellelegi varba peale astume. Me võib-olla ei ole seda tahtnud teha, aga saame aru, et keegi sa natuke haiget. Võetakse vastutus. Haavasin, põhjustasin kannatusi, ebaõiglustunnet," rääkis Konstabel.

"Poliitiline vastutus ei tähenda seda, et sa oled süüdi. Poliitiline vastutus tähendab seda, et midagi on sinu väärtushinnangutega nii oluliselt vastuolus, et sa ei näe võimalust jätkata, sa ei näe võimalust, et sinu sõnumid oleksid tõsiseltvõetavad edaspidi," ütles Taro.

"Ma arvan, et kui ta oleks sellel päeval, kui ta sai teada, et tema abikaasa on olnud seotud nende Venemaa-suunaliste vedudega, ise tagasi astunud, siis ma arvan, et see oleks tekitanud võimaluse, et inimesed oleksid öelnud, et ta on mõistnud oma vastutust," sõnas Sutrop.

"See poliitiline tunnetus on väga konkreetse ühiskonna keskne. Me ei saa öelda, et kuskil mujal samas situatsioonis on tagasi astutud, et meil peaks samamoodi käituma," sõnas Taro.

Moraalistandardid

29. augustil ütles Kallas: "Meie moraalsed standardid on lihtsalt nii palju kõrgemad kui teistes riikides. Teistes riikides on selge, sanktsioonide rikkumine on väga halb, nende eest tuleb karistada. Igasugune muu asi, mis on sanktsioonide alt väljas, on sanktsioonide alt väljas mingi põhjusega ja selle eest saab anda ainult moraalseid hinnanguid ja üles kutsuda ettevõtjaid seda mitte tegema."

"Ebaloogiline ongi see, et tema ise on need kõrged moraalistandardid nagu seadnud. Kõige rohkem me ootamegi tema moraalse kompassi näitu," ütles Sutrop.

"Me võimukandjatelt demokraatias ootame enamat kui tavainimestelt. Me tuleme kommunistlikust riigist, kus asjad on vastupidi, kus võimukandjatele on lubatud rohkem kui tavainimestele, aga selles demokraatias, kus meie tahame elada, võimukandjatel on lubatud vähem. Ehk nad peavad järgima veel kõrgemaid eetilisi standardeid," sõnas Taro.

Kas Kaja Kallas saab praeguses olukorras enam peaministrina jätkata?

"Ma arvan, et see jätkamine on väga raske ja väga raskesti mõistetav ka paljudele, kes on seni Kaja Kallasele või siis ka valgetele jõududele pöialt hoidnud," ütles Konstabel.

"Kõige tähtsam küsimus on, kas ta saab enam Ukrainat aidata, kas ta saab selle eest seista, kui ta ei ole usutav?" küsis Sutrop. "Ilma selle usutavuseta on praktiliselt võimatu seda tööd, Ukraina aitamist maailmas edasi teha."

"See on kindlasti Kaja Kallase senise karjääri kõige tõsisem proovikivi. Küsimus ongi nüüd selles, et kuidas ta sellest välja tuleb. See olukord ei ole veel lõppenud, see teema ei ole lõpetatud," ütles Taro.