Ministeeriumitel on ülesanne otsida järgmise aasta riigieelarve jaoks kärpekohti. Tsahkna ütles, et kuigi välisministeeriumi osa 16 miljardi euroses riigieelarves on 110 miljonit, siis oma solidaarne osa tuleb anda.

Ta kinnitas, et ühtegi saatkonda ega suursaatkonda kinni ei panda.

"Mida me kuskilt kokku tõmbame, see on eelkõige bürokraatia pool, see on eelkõige personalipoliitika, aga kvaliteedis me tagasi ei anna," ütles ta.

"Täna on kõik (kärpe)tabelis. Kõik. Aga mida ma ütlen välisministrina, on see, et me saatkondi kinni ei pane. Konsulaarteenust võime üle vaadata, aga oma esindusi me kokku tõmbama ei hakka, meil on mujalt võimalik rohkem võtta kokku. Ja ma ütlen ka veel n-ö kärpekrokodillina seda, et minu jaoks see suurusjärk 50-60 miljonit eurot (kärbet) on pigem solidaarsuse näitamine Eesti inimestele. See ei lahenda tegelikult meie eelarvedefitsiidi probleemi, mis on suurusjärgus kaks miljardit eurot 2027. aastal, nii et siin on teised vahendid," rääkis minister.

Saatejuht Johannes Tralla küsis Tsahknalt, kui palju peavad Eesti diplomaadid välismaal aru andma peaminister Kaja Kallase abikaasa Venemaa äri skandaali kohta.

"Eks ikka küsitakse, aga põhiteemad on ikka need, mis on vaja ühiselt otsustada, on need sanktsioonid, külmutatud varade teemad, tribunali teemad. Aga kui vaatame natuke laiemat pilti – me paratamatult Eestis ka lähtume hästi palju sellest, mis meile siin tundub väga oluline –, siis vaatame ka seda, et Lätis on valitsuskriis, Leedus, Poolas tulevad valimised, igal pool on sisepoliitilist pinget hästi palju, eriti Venemaa naaberriikides," rääkis minister.

"Ja ma pigem välisministrina vaatan seda pilti, et meie huvides on praegu näidata stabiilsust, seletada ära need kodumaised asjad. Kindlasti on selge, et igasugune äri ajamine Venemaaga on moraalselt vale, Eesti on seda öelnud, peaminister jätkab selle sama asja ütlemist. Ja nüüd on küsimus, et meie peame tegelikult seisma Ukraina eest ja ka oma iseseisvust kindlustama. Nii et sisedebatid tuleb läbi pidada, anda vastused ja välispoliitika on pikaajaline," lisas ta.

Tsahkna ütles, et Eesti diplomaadid räägivad oma kolleegidele skandaali kohta sama juttu, mida Kaja Kallas ise räägib. Tema sõnul peetakse probleemi suures osas Eesti sisepoliitikaks.

Tsahkna rääkis, et viib lähiajal valitsusse ja parlamenti seaduseelnõu selle kohta, kuidas võtta kasutusse Venemaa külmutatud varad.

"Sellest ei julge eriti keegi rääkida, ükski teine Euroopa Liidu riik ka senimaani. Nii et me näitame oma tegudega mitte lihtsalt moraalset majakat ega kompassi, vaid seda, mida me tegelikult teeme ja siin Eesti välispoliitika ei ole absoluutselt muutunud. Nii et vastupidi, meil on järgmised väga tugevad sammud ja ausalt öeldes nende eest seismine nõuab päris kõva tööd," ütles Tsahkna.