Omavalitsus peab õpilase koolivälise psühholoogi eest tasuma
Õppeasutus peab igale lapsele tagama tasuta psühholoogiteenuse, kuid paljud lapsevanemad ei tea, et kui koolil oma spetsialisti ei ole, peavad nad õpilase erapsühholoogi kinni maksma.
53 protsendil Eesti koolides töötab psühholoog. Eesti koolipsühholoogide ühingu juhti Karmen Maikalu sõnul peab kool spetsialisti puudumisel abivajavale õpilasele ise psühholoogi leidma.
"Sellega saab lapsevanem pöörduda kooli poole ja paragrahvile põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest viidata. Selle alusel peaks kool erapsühholoogi teenuse kinni maksma," selgitas ta.
Maikalu märkis, et noorte- ja lastepsühholoogide visiiditasud ei ole soodsamad kui täiskasvanute omad. Visiiditasud algavad 80 eurost ning küündivad 120 euroni tunnis. Ta lisas, et lapsevanemad aga küsivad harva koolilt raha tagasi.
"Sageli lapsevanemad ütlevad, et ma pigem tegelen sellega ise ja paljud ei taha sellest kõva häälega rääkida. See on nii delikaatne teema, et ta ei taha üle terve kooli kuulutada. Sellepärast peakski see teenus olema niimoodi kättesaadav, et lapsevanemal või lapsel oleks võimalik otse koolipsühholoogiga ühendust võtta, mitte ei peaks käima seda kuskilt palumas või kerjamas."
Koolid ei kommunikeeri võimalust
Haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna juhi Jürgen Rakaselja sõnul ei ole halb lahendus, et väiksemad, mõnekümne õpilasega koolid endale psühholoogiteenust nii-öelda sisse ostavad.
"Aga mure võib olla see, et kool ei ole seda teenust mugavaks teinud või väga hästi kommunikeerinud," sõnas ta.
Rakaselja andmeil pöördusid Eesti õpilased aastaga 7000 korda koolipsühholoogide poole. See on 3000 võrra rohkem kui paar aastat varem.
"Me oleme siin ca viie viie aasta jooksul peaaegu 100 koolipsühholoogi juurde saanud koolidesse. Ja see suund või trend on iseenesest on väga hea. Aga jah – tükk maad on veel minna."
Rakaselg nentis, et psühholoogia eriala on populaarne – tänavu kandideeris Tallinnas ja Tartus kokku 1300 soovijat.
"Probleemkoht, mida me näeme täna, on tegelikult see, et kui neid õpib ja ka lõpetab, siis kooli nad millegipärast ei jõua. See on raske koht, mida on meil suhteliselt keeruline mõjutada. Alati ei pruugi olla töötasu see kõige olulisem asi. Kuigi ma ütlen, töötasu peab olema väärikas. See on selge. Aga palju oleneb ka sellest, kuidas koolipsühholoogi kasutatakse, kuidas teda väärtustatakse – see on nii-öelda triki koht."
Kõige kesisem palk on Läänemaal ja Jõgevamaal
Õpilase kohta on kõige rohkem koolipsühholooge Läänemaal, Jõgevamaal, Järvamaal ja Tartus.
"Kehvemas otsas on meil näiteks Saaremaa, Hiiumaa, Viljandi, aga ka Tallinn. Tihe asustusala ei ole ilmtingimata märk, mis ütleks, et psühholoogi kättesaadavus on koolis parem," rääkis Rakaselg.
Kõige kesisemad on koolipsühholoogide palgad Läänemaal ja Jõgevamaal – kõige kõrgemad näiteks Tallinna ümbruse valdades.
"See on tegelikult märk ka sellest, et koolipsühholoogide ja tugispetsialistide keskmine töötasu on ikkagi üsna samas korrelatsioonis, mis on selles piirkonnas keskmine töötasu. Ja need ju maakonniti erinevad üksjagu palju," tunnistas Rakaselg.
Kaks aastat tagasi avas ministeerium koos koolipsühholoogide ühinguga üleriigilise koolipsühholoogide nõuandeliini, kust saab eestikeelset abi numbril 1226 ja venekeelset numbril 1227.
"Seal pikaajalise kogemusega koolipsühholoogid vastavad ja saab esmast nõustamist. Nõuandeliin on täiesti tasuta, täiesti anonüümne. Sinna ei pea helistama ainult kooliprobleemidega seoses vaid ka üleüldse laste ja noorte vaimse tervise teemad, ka lasteaialapsed."