Tallinna Ülikool võtab eripedagoogika eriala bakalaureuseõppesse vastu 55 ja magistriõppesse 42 inimest, ütles Tallinna Ülikooli kaasava hariduse ja eripedagoogika dotsent Tiiu Tammemäe. Ta lisas, et soovijaid eripedagoogika erialale on järjest enam.

"Päevaõppes oli konkurss 8,8 inimest ühele kohale ja bakalaureuse sessioonõppesse oli konkurss üle 15 inimese ühele kohale, mis tegelikult on juba Eesti mastaabis üks suuremaid konkursse üldse," rääkis Tammemäe.

Tallinna Ülikool koolitab täpselt nii palju eripedagooge kui haridus-ja teadusministeeriumi rahastus võimaldab, lisas Tammemäe.

"Hetkel ei ole me ka huvitatud õppegruppide suurendamisest, kuigi võib-olla seda survet ühiskonna poolt tuleb, et me peaksime neid rohkem koolitama."

Kui tavakoolidele pole kindlat tugispetsialistide arvu ette nähtud, siis Tallinna Laagna lasteaed-põhikoolis, kus õpivad erivajadusega lapsed, peab töötama kaks logopeedi ja eripedagoogi, lisaks sotsiaalpedagoog ning koolipsühholoog, ütles kooli direktor Andres Anton.

"Logopeedide hulgas ei ole sellist tungi, nagu võiks arvata, kuna neid lihtsalt Tartu Ülikool koolitab suhteliselt vähe," sõnas Anton.

Laagna lasteaed-põhikool otsib enda koosseisu praegu eripedagoogi, logopeedi ja koolipsühholoogi. Anton lausus, et tugispetsialistide otsing on kestnud vähemalt aasta otsa.

"Ei ole harvad need juhtumid, kui inimene ilmselt kandideerib mitmesse kohta ja siis, nagu ikka, kala valib ikka seal, kus on sügavam. Et ei ole harvad need juhtumid, kui viimasel hetkel ütleb ära," rääkis Anton. "Lihtsalt koolide seas tekitatakse töötasu konkurents, et nagu ärid ostavad üksteiselt üle."

Selleks, et saada eripedagoogi kutse, tuleb omandada magistrikraad. Samuti on magistrikraad vajalik, et saada kõrgema taseme sotsiaalpedagoogi, logopeedi või koolipsühholoogi kutsetunnistus. Bakalaureuseõppe lõpetajad saavad tööle minna näiteks näiteks lasteaia rühmaõpetajaks või kooli abiõpetajaks, ütles Tammemäe.

"Asutused paluvad mul juba tudengite listidesse panna teateid, et tulge meie kooli. Neid värvatakse praktikate ajal juba väga paljudesse kohtadesse ja tegelikult väga suur hulk tudengitest juba töötab ka õpingute ajal," tõdes Tammemäe.

Tugispetsialistide puuduse tõttu on koolid vormistanud teiste ametinimetuste all tööle inimesi, kes ei vasta tugispetsialisti kvalifikatsioonile, sõnas haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse osakonna juhataja Jürgen Rakaselg.

"Neid kõigub siin sõltuvalt erialast seitse kuni kaksteist protsenti. Me teame, et on koole, kus ei ole koolipsühholoogi näiteks üldse olnud, kuigi seadus ütleb seda, et see teenus peab olema tagatud," märkis Rakaselg.

Rakaselg lausus, et töötavaid tugispetsialiste on umbes 2200.

"Kõige parem seis on meil sotsiaalpedagoogidega ja eripedagoogidega ja mõnevõrra kehvem on seis psühholoogidega ja logopeedidega. Neid viimaseid on pisut enam kui pooltes koolides," sõnas Rakaselg.