Mis on muutunud rindel viimase kahe kuu jooksul? Varemeid on juurde tulnud. Varemeis on endised külad, mida uudistes nimetatakse "vabastatud aladeks".

Kõik Ukraina sõdurid rõhutavad, et ei tasu vaenlast alahinnata. "Esiteks on vaenlasel väga palju täpset ja kaugeleulatuvat relvastust. Meil on ka sellist, aga vaja on tunduvalt rohkem, et hävitada vaenlase tagalas koondumis- ja juhtimispunkte," rääkis Ukraina sõjaväelane Igor.

Siiani on ukrainlased olnud vastasest täpsemad. Anatoli osales Urožaine küla vabastamisel Donbassis.

"Meie suurtükivägi töötab väga hästi ja täpselt. Kui venelased püüdsid meieni jõuda, sundis suurtükivägi neid taganema. Venelased kasutasid meie vastu juhitavaid lennukipomme, aga kaootiliselt ehk mõttetult," rääkis Anatoli.

Kõige rohkem on õnnestunud ukrainlastel edeneda Zaporižžje oblastis. Siin, nagu ka Donbassis, on eesmärgiks jõuda Azovi mereni. Mõlemad pooled kasutavad aktiivselt luure- ja nründedroone, samuti ka droonivastaseid seadmeid.

"Meie kasuks räägib see, et venelased ei ole, erinevalt meist, nii hästi organiseeritud. Kui me tuvastame koha, kus töötavad droonivastased seadmed, saame me põhimõtteliselt koheselt sinna suutükitule juhtida. Nii et kui me nad tuvastame, juhime tuld ja nendega on kõik," rääkis sõjaväelane Andrii.

Kõik on mineeritud

Venelased olid Ukraina vastupealetungiks aga valmis. Nad mineerisid kõik võimaliku. Mõndadel rindelõikudel on kuni 45 000 miini ruutkilomeetri kohta.

"Nende pool on väga palju miine. Meie demineerimisüksus, poisid kutsungitega "Gutsul" ja "Artši", demineerivad ööpäevaringselt," kirjeldas Hulkuri nime all esinev sõjaväelane.

Tema sõnul on tegemist tankitõrjemiinidega. "Meie poisid korjasid need ära ja kasutasid vaenlase vastu. Iga kord kui mõne küla vabastasime, korjasid nad need üles, et vaenlase vastu kasutada."

Aina enam on Ukraina armees väga noori sõdureid ja ohvitsere. Ihor on 22-aastane ja lõpetas alles selle aasta veebruaris sõjakooli. Talle alluvad temast palju kogenenumad võitlejad.

"Kui ma ei mõista midagi, võivad nad mulle öelda "Ülem, tuleb teha nii". Ja kui ma küsin, et miks, siis nad seletavad, oma kogemusest lähtuvalt, miks just nii peab tegema. Ma võtan neid kuulda, aga otsused langetan ise," rääkis Igor.

Kontrast tagala ja rinde vahel on tugev

Ukrainas üllatab kõige rohkem kontrast tagala ja rinde vahel. Samal ajal, kui Ihor ja tema mehed sõdivad rindel, puhkavad inimesed Odessa randades, nagu mingit sõda polekski olemas. Samas isegi Odessas võib olla ohtlik.

"Peamiseks ohuks Lõuna regioonis on olnud ja jäävad rünnakud õhust. Vaenlase peamisteks sihtmärkideks on sadamataristu ja viljalaod. Nad planeerivad oma rünnakuid hästi ja nende löökide tagajärjed on võimsad," rääkis Lõuna väejuhatuse esindaja Natalia Gumeniuk.

Miski ei aja sõdureid rohkem närvi kui küsimus "Miks te edenete nii aeglaselt?"

"Kui viisakalt vastata, siis ma kutsuks nad lihtsalt siia. Nad ei pea meiega koos rünnakule minema, las nad lihtsalt vaatavad, kuidas see kõik käib. Las vaatavad, kui palju me peame pingutama ja mis hinnaga see toimub. Ausalt öeldes ma ei oska viisakalt sellele küsimusele vastata," ütles sõjaväelane Kirill.

Kirill on kogenud võitleja, ta sõdis Donbassis 2014. ja 2015. aastal.

"Enne 2014. aastat olime me vene propaganda poolt ajupestud. Seda tuli uksest ja aknast. Ma julgeks öelda, et praegu on meil võimalus näidata, et Ukraina on iseseisev riik," rääkis Kirill.

Kirilli ülema sõnul võiks Ukraina vastupealetung olla kiirem.

"Kõigepealt on vaja head suurtükiväe tööd. Ei tasu saata mehi niisama vaenlase hästi kindlustatud positsioonidele. Urožaine külast saime juba selle kogemuse. Suurtükiväe abiga võib läbi murda teisest, kolmandast ja neljandast kaitseliinist ning jõuda Mariupolini," rääkis Igor.

Viimati olime operaator Kristjan Svirgsdeniga sellel rindelõigul kaks kuud tagasi. Siis see koht oli veel venelaste käes. Nüüd see on vabastatud, aga mõned venelased on ikkagi siia jäänud. Aga nagu ütlevad Ukraina sõdurid, tegemist on "heade venelastega" ehk surnud venelastega.

Maksimi ja tema relvavendade ülesanne on korjata kokku vaenlaste laibad, et vahetada need enda omade vastu.

"Homme on vaja võtta konks ja proovida neid tõmmata. Nad võivad olla mineeritud. Venelased teevad seda tihti, mineerivad oma hukkunuid ja haavatuid. Nende arvates peab haavatu, kes on suremas, ka vaenlase kaasa võtma. Et selliseid juhtumeid vältida, tuleb kõike hoolikalt kontrollida," rääkis Maksim.