Sise- ja haridusminister ei toeta avaliku sektori töötajate palkade külmutamist
Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) plaanib külmutada avaliku sektori töötajate palgafondi ning see puudutaks ka õpetajaid, päästjaid ja kultuuritöötajaid. Siseminister Lauri Läänemets (SDE) ja haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) on ettepanekule vastu, sest palga mahajäämus on nende haldusalades niigi suur.
Rahandusminister Mart Võrklaev soovib kokkuhoiu eesmärgil külmutada kõigi avaliku sektori töötajate palgafondi. See tähendaks, et palku saaks tõsta vaid inimesi koondades. Lisaks ministeeriumi ametnikele peaks kokku tõmbama ka õpetajad, päästjad ja politsei, kelle rahakott on niigi õhuke.
"Loomulikult meil on riigisektoris inimesi vaja, meil on häid inimesi vaja, aga see motiveerib nii ministreid, kantslereid, asekantslereid vaatama oma haldusalas ringi, küsima endalt, kas kõik need asjad, mida me teeme, on ikkagi vajalikud. Ja tihti ongi juhtunud see, et ametnike arv hakkab vähenema, aga samal ajal on võimalik teatud inimeste palku tõsta," rääkis Võrklaev.
Haridusminister Kristina Kallas taolisesse plaani ei usu. Tema sõnul pole kõigi avaliku sektori teenistujate palgafondi võimalik külmutada, sest nende palga mahajäämus on niigi väga suur. Selle asemel tuleks Kallase hinnangul otsida kärpekohti bürokraatlike töökohtade vähendamisel.
"Meil on väga palju töid, menetlusi, aruandlust, analüüse, mis ei ole mõistlikud, mida riik teeb ja mida riik tellib ja mida ta on seadustesse ja määrustesse sisse kirjutanud. Need tuleb üle vaadata ja ma arvan, seal on korralik kokkuhoid," rääkis Kallas.
"Ma olen ka oma haldusalas tegelikult avastanud selliseid tegevusi, kus on tööle võetud inimesed midagi menetlema. Ja kui me selle menetluse ära jätaksime, siis selgub, et mitte midagi kvaliteedis, riigis, avalikes teenustes halvemaks ei lähe. Ma arvan, et iga ministeeriumi haldusalas on selliseid tegevusi omajagu," lisas ta.
Siseminister Lauri Läänemets ütles, et viimase palgatõusuga jõudsid päästjate töötasud napilt Eesti keskmise palgani ning kärpeplaani jõustumisel terendaks ees taas miinimumpalk.
"Ma arvan, et see vaade, et paneme kõik neljaks aastaks seisma, on vale. Sest me mitte ei peaks seal nägema kulu, vaid investeeringut. Investeering inimestesse, kes tegelevad tervishoiuga, haridusega või siseturvalisusega tegelikult ju tagab selle, et me majandusel oleks võimalik ka paremini edasi minna ja inimestel ühiskonnana," rääkis Läänemets.
Otsus, kas palku külmutada või mitte, tuleb langetada septembri jooksul.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"