Valitsus arutas teisipäeval riigieelarvet ja võimalikke kärpeid, kuid avalikkusele pole täpselt teada, kust raha kokku tõmmatakse, sest tabel selle infoga on rahandusministeeriumi dokumendiregistris märkega "asutusesiseseks kasutuseks" ehk avalikkusele suletud.

Kristina Kallas põhjendas salastamist sellega, et eelarvekärbete puhul võetakse alati kelleltki raha ära ja kui see avalikult toimub, siis võib lõpuks juhtuda, et mitte kuskilt ei saagi kärpida, sest kõik seisavad valjusõnaliselt ja valjuhäälselt oma eelarveridade eest.

"Paraku tuleb kärpeid teha nii-öelda ülevalt poolt otsusega, teistmoodi lihtsalt neid kärpeid ei õnnestu teha," lausus minister.

Teisipäeval ei olnud Kallase kinnitusel arutlusel poliitiliselt suuri otsuseid - vaadati üle suveks kokku kogutud ministrite kärpeplaanid, kus oligi valdavalt ametnike ametikohtade kärbe, teatud bürokraatlike tegevuste kärpimine ja lisateenuste mahavõtmine.

"Need olid tõesti 100 000 kaupa," sõnas ta.

Kallase sõnul on eesmärk teha järgmiseks aastaks kiire kärbe 50 miljoni euro ulatuses. Tegu on lihtsamate kärbetega, kust raha maha võtmine on mõistlik, riigieelarve seis on aga tema sõnul selline, et püsikulud vajavad palju suuremas mahus kärpimist.

"Selle taga on ikkagi poliitilised otsused, mida see riik või valitsus siis otsustab, mida me lõpuks üldse ära jätame, mida riik ei tee. Nendeni me muidugi täna ei jõudnud, need on sellised suuremad poliitilised otsused. Aga riik peab oma püsikulud kontrolli alla saama, sest püsikulude kasvu probleem on väga suur meil," lausus ta.

Valitsus arutas kõigi riigiametnike palga teemat, sest koalitsooniläbirääkimiste ajal tehtud kokkuleppe kohaselt külmutatakse riigiametnike palgad ning sinna alla käivad ka kõrgemad riigiametnikud. Kallas märkis, et nende palk on seadusega reguleeritud ja täna oli see teema korraks jutuks. Muudatused eeldaksid seadusemuutmist.

"Seal on väga palju muidugi ka riigikogu tahte taga, sest seal sees on ka riigikogulaste palgad," tõdes ta. "Oli arutelu, et kui me kõrgemate riigiametnike palgad koefitsiendist lahti seome ja nad praegu külmutame ja samal ajal riigikogulaste palgad ei muutu, siis meil võib tekkida nelja aasta pärast selline olukord, kus peaministri ja riigikogulase palk on samaväärne. Siin on vaja tegelikult terviklikumat otsust selle riigiametnike palga teemal."

Kui kõrgemate riigiametnike palgatõus oleks poole väiksem, oleks kokkuhoid Kallase sõnul üsna märkimisväärne, kui üldiste kärbete taustal vaadata.

Rahandusminister Mart Võrklaev on öelnud, et järgmise nelja aasta jooksul võiks kokku hoida umbes miljard eurot. Haridusministri sõnul on riigil vaja teha püsikulude osas suuri poliitilisi otsuseid, vaadates, kas riik loobub mingitest tegevustest või ülesannetest. See on aga pikem protsess, millega tegeldakse nulleelarve raames.

"Selle protsessi tegemisel peaks tulema välja need poliitilised otsused, kus otsustame, mis asju me kärbime ja kas me kärbime," rääkis ta.