Koalitsioon otsib kärpekohti 50 miljonile eurole, mida on poliitikute sõnul raske leida. Samas on riigieelarve defitsiit üle miljardi euro.

Riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder ütles ERR-ile, et efektiivse riigi poole pürgimine on loomulikult vajalik ja selleks on ka kasutamata potentsiaali, aga 50 miljoni eest kärpeid ei ole mingi võluvits.

"Kui algselt koalitsioon lepingu sõlmis, siis [välisminister] Margus Tsahkna (Eesti 200) rääkis, et ees on oodata jõhkraid kärpeid ja et see lustipidu, mida eelmised valitsused on pidanud, lõpeb nüüd ära. Sellised epiteedid kõik lendasid. Selle taustal jõuda maksimaalselt 50-miljonise kärpeni ja seda paberil, on muidugi naeruväärne. See ei päästa ei eelarve tasakaalu ega räägi efektiivsest riigi majandamisest," kommenteeris Seeder.

Samas ütles Seeder, et teatud kärped on siiski vajalikud. "Eelkõige kärped, mis toovad kaasa mittevajalike tegevuste rahastamise lõpetamise, vähendatakse dubleerimist jne.

"Neid võimalusi on ja need tõesti on sellised, kus me saame rääkida miljonist
või mõnest miljonist või kümnest miljonist, aga miljardit või kahte miljardit niimoodi ei säästa ja selliseks kärpeks Eesti riigis puudub ka igasugune vajadus," lausus Seeder.

Seeder: kärpimise asemel tuleks võtta laenu

"Tuleb teha mõistlik pikaajaline plaan, kuidas Eesti riigieelarvega majandada ja see ei saa olla ainult eelarvekeskne. Eelarvepoliitika ikka siiski vahend
Eesti majanduse konkurentsivõime hoidmisel ja ühiskonna konkurentsivõime hoidmisel. Eesmärk peab olema konkurentsivõimeline majandus ja ühiskond. Kui me seda suudame eelarvepoliitikaga luua, siis täituvad ka eelarve poliitilised eesmärgid," rääkis Seeder.

Seederi sõnul teeb koalitsioon oma rumalate pisikärbetega palju pahandust ja lärmi, aga reaalset kasu nendest ei ole.

Valitsuse seadusega, millega viiakse ellu muudatused ministeeriumide kaotamises ja ümbernimetamises, töötab valitsus aga kokkuhoiu eesmärkidele Seederi sõnul sootuks vastu.

Seederi sõnul ei ole Eestit tabanud koroonakriisi ja energiakriisi mõjudest väljumiseks mõistlik minna suurejooneliselt kärpima. "On hoopis mõistlik säilitada see laenukoormus, vajadusel võtta ka laenu juurde, riigikaitseks laenu, ka haridussüsteemi edendamiseks laenu ja ka meie majanduse kriisist väljumiseks laenu," ütles Seeder.

Põlluaas: kärpekohti leiaks valitsuse otsuste pealt

EKRE fraktsiooni liige Henn Põlluaas ütles, et tänases majanduslikus olukorras oleks kindlasti vaja kärpekohti leida ja kindlasti neid leiaks ka.

"Tuleb hakata lihtsalt otsast pihta. Näiteks otsus Ida-Virumaale mingisuguse
komissari koha tekitamine, mis on ju iseenesest täiesti mõttetu ja raiskav. Ma arvan, et ainuüksi sellise institutsiooni pealt hoiaks kenakesti kokku. Kui me vaatame, kui heldelt nad siia ja sinna raha jagavad, kasvõi need miljonid, mis lähevad LGBT ideoloogia propageerimiseks ja nendele erinevatele organisatsioonidele," ütles Põlluaas.

Ratas: mõistlik kokkuhoid tuleks maksuküüru kaotamisest loobumisest

Keskerakonna esimees Jüri Ratas nimetas koalitsiooni tegevust kokkuhoiu otsimisel tragikoomiliseks ja kutsus üles Reformierakonna juhti Kaja Kallast loobuma oma põhilisest valimislubadusest nn maksuküüru kaotamisest.

"Jätku ära see mõttetu astmelise tulumaksu vabastus, mis maksab pea pool miljardit. Ja selge on see täna otsitakse kärpekohti, vähendatakse peretoetusi selle nimel, et viia ellu üks valimislubadus. Minu meelest see on väga vale suund," rääkis Ratas.

"Kui on riigis rasked hetked, siis tuleb toetada ka ettevõtlust ja majandust, et siit ei läheks toodang ja investeeringud välja ning töökohad ei kaoks. Teiseks ma pean väga oluliseks tervishoiu rahastamist. Kolmandaks on meie jaoks tähtis pensionide erakorraline tõus. Ja neljandaks kohalike omavalitsuste tulubaas, ehk elukeskkond," ütles Ratas.

Ametnike palkade külmutamine

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ütles, et ametnike palkade külmutamine on koalitsioonis kokku lepitud.

Helir-Valdor Seeder ütles, et ei pea seda vajalikuks ja mõistlikuks. "Me näeme, et odavale tööjõule rajatud Eesti riik tänases päevas ei ole enam konkurentsivõimeline ja kui mõelda tuleviku arengule ja noorele põlvkonnale, kes peale kasvab, siis see ei ole kindlasti lahendus," ütles Seeder.

Seeder märkis, et mõistlik ei ole ka kõrgemate riigiametnike palkade indekseerimise lõpetamine.

Jüri Ratas märkis, et palgatõus ei tohi tekitada ühiskonnas ebaõiglust. "Ma arvan, et kogu riigiametnike palgasüsteem saab reaalseks siis, kui on teada suvine majandusprognoos. Aga kui te küsite põhimõtteliselt, kas palgakasv tuleks külmutada, siis seda ma ei arva. Aga missugune see palgakasv saab olema? Ta kindlasti ei saa olla selline, et ametkonnal palgad tõusevad, aga õpetajatel ei tõuse palgad," sõnas Ratas.

Henn Põlluaasa sõnul tuleks teha vahet tavaametnike ja kõrgemate ametnike vahel.

"Arvestades seda, kuidas meil kohe niigi kerkivale inflatsioonile lisanduvad erinevad maksutõusud, siis ei ole Eestis ühtegi sellist inimest, kes ei vajaks palgatõusu, nende seas ka ametnikud. Aga siin on kindlasti mõttekohti. Ei saa ju öelda, et tavaametnikud saaksid väga suuri palku," rääkis Põlluaas.

"Ametkondade juhid saavad aga hullumeelseid palkasid, võtame kasvõi Eesti Energia või Eleringi juhid, kes saavad siin 10 000 kuni 20 000 eurot kuus. Sellised asjad võiks küll üle vaadata," lisas Põlluaas. 

Põlluaasa sõnul vääriks kõrgemate riigiametnike palkade külmutamine arutamist küll. "Hetkel ma ei oska välja pakkuda, mis see kõige õigem viis oleks, aga kindlasti tuleks kõik need variandid lauale võtta ja vaadata," sõnas Põlluaas.