2019. aasta augustis tapeti Berliinis Zelimhan Hangošvili, kes sõdis aastani 2004 Tšetšeenias Venemaa vastu. Saksa võimud süüdistasid Hangošvili mõrvas Vadim Krasnikovi ning kohus mõistis ta hiljem eluks ajaks vangi. Hangošvili mõrvati FSB tellimusel ning Moskva tahab nüüd Krasnikovi tagasi tuua Venemaale. 

Vahetult enne 2021. aasta kohtuotsust andis Venemaa režiimi juht Vladimir Putin oma kõrgeimale julgeolekuametnikule Nikolai Patruševile korralduse uurida vangide vahetamise võimalust, mis võimaldaks Moskval tuua Krasnikov tagasi Venemaale, vahendas The Wall Street Journal. 

Ajalehe The Wall Street Journal allikate teatel võib USA vahetada Gershkovichi Krasnikovi vastu. Üks asjaga kursis olev lääne ametnik ütles, et Putin on huvitatud ainult Krasnikoviga seotud vahetusest. 

Gershkovich on praegu Moskvas asuvas Lefortovo vanglas. Vene võimud vahistasid ta 29. märtsil kahtlustatuna spionaažis. USA, Gershkovichi tööandja ajaleht Wall Street Journal ja ajakirjanik ise on spionaažisüüdistused kindlalt tagasi lükanud.

Praegu 58-aastane Krasnikov ütles 2019. aastal Saksa võimudele, et tema nimi on Vadim Sokolov. Ta väitis siis, et on turist, kellel pole Venemaa valitsusega mitte mingeid sidemeid. Ka Venemaa saatkond Berliinis väitis, et tegemist on Sokoloviga. Saksa prokuratuuri teatel töötas Krasnikov FSB salajase osakonna heaks. Venemaa on süüdistused seotuses Berliini juhtumiga korduvalt tagasi lükanud.

Saksa kohus otsustas, et mõrva tellis Vene riik. Mootorrattal liikunud Krasnikov tulistas Hangošvilit kaks korda pähe ja ühe korra õlga. Varem oli Zelimhan üle elanud kolm tapmiskatset. Berliin pole veel teatanud, kas Saksamaa kaalub Krasnikovi vahetamist Gershkovichi vastu, vahendas The Wall Street Journal. 

Krasnikovi varasem taust on väga kirju. Ta teenis Nõukogude armees ja sõdis ka Afganistanis. Tema sugulaste teatel liitus ta hiljem FSB-ga. Ta elas uhkes Moskva korteris ja tema naine ütles, et Krasnikov teenis umbes 10 000 dollarit kuus. Sellele lisandusid veel erinevad preemiad. Sugulaste teatel kiitles Krasnikov, et on kohtunud Putiniga. 2013. aastal tappis ta ühe Vene ärimehe ja oli seetõttu rahvusvaheliselt tagaotsitav. 

Venemaa politsei väljastas siis Krasikovi vahistamismääruse, kuid see võeti hiljem tagasi. Saksa prokuratuur kahtlustab, et Vene politsei muutis kurssi, kuna sai teada, et Krasnikov on seotud Venemaa julgeolekuteenistusega.