Austria ostab Sky Shieldi raames kaheksa IRIS-T õhutõrjesüsteemi
Austria kavatseb osta kaheksa IRIS-T õhutõrjesüsteemi - neli lühimaa ja neli keskmaa õhukaitseks. Austria kaitseministri sõnul ei ole nende osalus Sky Shield õhutõrjealgatuses vastuolus Austria neutraliteediga.
Austria osalus Euroopa õhukaitse algatuses Sky Shield on muutunud konkreetsemaks. Austria föderaalarmee ühes Saksamaaga ostab kaheksa ühikut IRIS-T õhutõrjesüsteemi. Vastava ühiste kavatsuste memorandumi allkirjastavad kaks saksakeelselt riiki peatselt, vahendas Austria väljaanne Kleine Zeitung. Koos relvasüsteemide ostuga on kavas korraldada ka üle-euroopaline väljaõpe.
Saksamaa Sky Shield õhutõrjekilbi algatusega on liitunud 15 riiki. Nende riikide õhuvägede ülemad kohtusid eelmisel nädalal Saksamaal. Laua taga oli ka kaitsetööstuse ettevõtte Diehl Defense esindaja. Diehli loodud IRIS-T õhutõrjesüsteeme kasutavad edukalt ka ukrainlased enda õhutõrje võrgustiku osana.
Austria õhuväe ülema brigaadikindral Gerfried Prombergeri sõnul on kaheksast süsteemist neli lühimaa (IRIS-T SLS) õhutõrje (15 kuni 20 kilomeetrit) ja neli keskmaa (IRIS-T SLM) õhutõrje (40 kuni 50 kilomeetrit). Süsteemi üks laskeseade suudab endaga kaasas kanda kuni kaheksat raketti. Kindrali sõnul on Diehl Defence ukrainlaste tagasiside najal arendamas juba IRIS-T kohandusi, mis võimaldaks õhutõrje ulatuse viia kuni 80 kilomeetrini.
Ka Eesti allkirjastas hiljuti ühes Lätiga ühise IRIS-T õhutõrjesüsteemide ostu lepingu. Õhutõrjesüsteemid peaksid saavutama tegevusvalmiduse 2025. aastaks. Eesti ja Läti sõlmisid keskmaa õhutõrjesüsteemide soetamiseks ühishanke kavatsuse protokolli 2022. aasta juunis NATO tippkohtumisel Madridis.
Austria kaitseministri Klaudia Tanneri sõnul peaks Eestile ja Lätile lepingu sõlmimisel peatselt järgnema Sloveenia. IRIS-T õhutõrjesüsteemide kasutajariikide hulka kuuluvad ka Rootsi ning Egiptus. Tanneri hinnangul ei ole Sky Shield õhukaitsekilp vastuolus Austria neutraliteediga.
Saksa kaitseminister Boris Pistorius on võtnud sihiks, et Sky Shield võiks olla töövõimeline juba 2026. aastal. Austria kaitseministri Klaudia Tanneri sõnul on see ambitsioonikas siht, kuid teostatav. Tanneri sõnul jõuab tellitud tehnika Austria relvajõudude käsutusse aasta pärast.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: Kleine Zeitung