Süsteemi hankimise järel suureneb märkimisväärselt Eesti ja Läti õhuruumi turvalisus, mis tagab kaitse inimestele ning tsiviil- ja militaartaristule, teatas kaitseinvesteeringute (RKIK) keskuse pressiesindaja.

Ligikaudu 400 miljoni suuruse hanke puhul on tegemist seni suurima kaitsevaldkonna lepinguga Eesti ajaloos.

"Eesti riigikaitse areng on keskmaa õhutõrje lepinguga jõudnud uue verstapostini. See on nii Eesti sõjalise riigikaitse kui ka Eesti-Läti kaitsekoostöö seisukohast ajaloolise tähtsuse ja enneolematu mahuga projekt, mis suurendab märgatavalt Eesti inimeste julgeolekut. Venemaa barbaarne sõda Ukrainas on näidanud, et õhukaitse on kriitilise tähtsusega elanikkonna, relvajõudude ja kriitilise taristu kaitsmiseks õhurünnakute eest," ütles kaitseminister Hanno Pevkur. 

Pevkur lisas, et hanke ajaloolisust ja olulisust Saksamaale kinnitas tõsiasi, et Nürnbergi lähedal Röthenbachis Diehl Defence'i arenduskeskuses toimunud allkirjastamisel osales Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius. 

RKIK-i side- ja radarite kategooriajuht Priit Soosaar ütles, et projekti läbiviimisel õnnestus RKIK-il tagada lühikesed tarneajad ja parim hind.

"Tihe koostöö Lätiga võimaldas projekti tõhusamalt juhtida, saada mastaabisäästu ning andis meile ka parema positsiooni läbirääkimistel. Tulevikus võimaldavad ühesugused süsteemid parandada koostalitusvõimet, vahetada kogemusi, jagada varuosi ja laskemoona ning korralda ühist väljaõpet," ütles Priit Soosaar.

Soosaar lisas, et RKIK-i jaoks ei ole keskmaa õhutõrje projekt lepingu allkirjastamisega lõppenud, kuna RKIK-i ülesandeks on tagada esimeste süsteemide õigeaegne kohalejõudmine Eestisse ning tegevusvalmiduse saavutamine 2025. aastaks. 

Lisaks õhutõrjesüsteemidele hangib RKIK ka muid toetavaid elemente, sealhulgas laskeseadmeid, radareid, tulejuhtimiskeskuseid, rakettide-, väljaõppe- ja elutsüklivarustust. Lisaks annab raamleping tulevikus võimaluse soetada erinevaid õhutõrjesüsteemide modifikatsioone, sealhulgas kaugmaa võimekusega süsteeme. 

Hangitavad IRIS-T SLM õhutõrjesüsteemid on mõeldud mehitatud või mehitamata õhusõidukite, tiibrakettide, juhitavate relvasüsteemide kui ka teatud tüüpi ballistiliste rakettide vastu. Süsteem on võimeline mõjutama samaaegselt mitut sihtmärki ning neutraliseerima ohte kuni 40 kilomeetri kauguselt ja 20 kilomeetri kõrguselt. Süsteemi osised on mobiilsed ja kiiresti ümberpaigutatavad, kuna need on paigaldatud suure läbivusega veoautodele. Süsteemi üks laskeseade suudab endaga kaasas kanda kuni kaheksat raketti.

Eesti ja Läti sõlmisid keskmaa õhutõrjesüsteemide soetamiseks ühishanke kavatsuse protokolli 2022. aasta juunis NATO tippkohtumisel Madridis. Möödunud aasta juulis sõlmis RKIK kokkuleppe Läti kaitseministeeriumiga ühishanke alustamiseks. Eesti valitsus eraldas keskmaa õhutõrjesüsteemide hankimiseks raha 2022. aasta septembris.