Keskmaa õhutõrjet ühiselt hankivad Eesti ja Läti alustavad läbirääkimisi Saksa kaitsetööstusettevõttega Diehl Defence, et edukate kõneluste korral jõuda lepingusse selle pakutava õhutõrjesüsteemi Iris-T SLM soetamiseks, vahendas kaitseministeeriumi pressiteenistus.

"Mul on väga hea meel, et oleme koos Lätiga jõudnud uue verstapostini keskmaa õhutõrje ühishankes. See on kahe riigi kaitsekoostöös ajaloolise tähtsusega ühisprojekt, sest sellises mahus ühishanget pole me koos varem ellu viinud," ütles Eesti kaitseminister Hanno Pevkur Riias peetud kohtumisel.

"Edukate läbirääkimiste korral loodame lepingusse jõuda ja sellega hanke ametliku võitja välja kuulutada sel suvel," lisas Pevkur.

"Ühiselt välja valitud keskmaa õhutõrje süsteem suurendab Läti ja Eesti õhuruumi turvalisust ning tagab parima võimaliku kaitse meie inimestele ning tsiviil- ja militaartaristule," ütles Läti kaitseminister Ināra Mūrniece pressiteate vahendusel.

"Loome uue, Eestit ja Lätit katva Liivimaa kilbi," sõnas Mūrniece "Aktuaalsele kaamerale".

"See süsteem on NATO sees täielikult ühildatav. Samamoodi ka kõigi Balti riikide vahel," kinnitas Läti kaitseväe komandör kindralleitnant Leonids Kalnin.

Eesti ja Läti sõlmisid keskmaa õhutõrje soetamiseks ühishanke kavatsuse protokolli 2022. aasta juunis NATO tippkohtumisel Madridis. Protsessi juhib riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK), kes sõlmis mullu juulis Läti kaitseministeeriumiga kokkuleppe ühishanke alustamiseks.

"Oleme võtnud eesmärgiks tagada Eestile toimiv keskmaa õhutõrje võime 2025. aastaks ja selleks peavad esimesed süsteemid siia jõudma 2024. aastal," ütles Pevkur.

Ühihange Lätiga tagab parema hinna ja kaitse

Pevkur ütle ERR-i raadiouudistele, et ühishange Lätiga võimaldab saada soodsama hinna, aga samas ka parema õhukaitse, kuna kahe riigi süsteeme on lihtsam ühendada.

"Meie jaoks on oluline, et saame kõige parema süsteemi kõige parema hinnaga ehk võimalikult palju kaitsevõimet, võimalikult säästlikult maksumaksja raha kulutades.," ütles Eesti kaitseminister.

"Ja teiseks kindlasti see, et me saaksime hanke teha koos Lätiga, sest see annab meile rahalist võitu mahtude pealt ja annab meile kindlasti ka tulevikuks parema õhukaitse mõlema riigi kohale, mis on paremini üksteisega integreeritav ja üksteisega koos kasutatav," lisas ta.

Hind jääb sadadesse miljonitesse

Pevkuri sõnul ei saa veel täpsemalt öelda, kui palju õhutõrjesüsteemi hankimine maksma läheb, kuid ta viitas sellele, et valitsus otsustas sellele eelmise aasta septembris peetud riigieelarve läbirääkimistel eraldada umbes 400 miljonit eurot.

"Ma saan kinnitada, et me jäime nende hankenumbrite sisse, aga täpseid numbreid ei saa veel avaldada, sest esiteks on veel vaja lepingu läbirääkimised lõpule viia ja teiseks selgub nende läbirääkimiste käigus ka see, mis on meil lisaks süsteemile endale vaja veel ka Eesti kaitseväele juurde soetada. Igal juhul saan kinnitada, et see on sadades miljonites," rääkis kaitseminister ERR-i raadiouudistele.

Iris-T pakub mõningast kaitset ka ballistiliste rakettide eest

Kaitseministeeriumi pressiteate kohaselt on keskmaa õhutõrje süsteemid tõhusad nii lennukite ja kopterite neutraliseerimiseks kui ka kõikvõimalike muude ohtude vastu nagu mehitamata õhusõidukid, tiibraketid ja varitsev õhuründemoon.

Pevkur selgitas, et õhukaitse koosneb mitmest kihist, mis tähendab ka erinevaid relvasüsteeme. Tema sõnul annab Iris-T ka mõningase kaitse ballistiliste rakettide vastu.

"Ultralühimaa (õhutõrjet - toim.) on võimalik põhimõtteliselt automaatidega katta. Kui me räägime lühimaa õhutõrjest, siis uued süsteemid, mis on Eestisse on tulemas, on (Poola päritolu – toim.) PIORUN-id. Ja nüüd keskmaa õhutõrjeks on plaan soetada Iris-T. Ja mis Iris-T puhul meile veel kindlasti väga oluline on see, et see annab meile ka teatud ulatuses ballistilise kaitse. Seda me selle hanke juures lootsime, aga me ei olnud päris kindlad - nii et selles mõttes tõepoolest praegu me oleme saanud üsna maksimumilähedase tulemuse."

Hankes arvestati erinevaid kriteeriume

RKIK korraldas eduka pakkuja väljaselgitamiseks põhjaliku turu-uuringu, mille käigus suheldi kuue rahvusvahelise ettevõttega. Ettevõtete pakkumisi sõeluti põhjalikult.

"Eduka pakkuja selgitamiseks võtsime aluseks eri hindamiskriteeriumid: süsteemi tehnilise võimekuse, süsteemi kogumaksumuse, elutsükli maksumuse järgnevaks 30 aastaks, tarneaja ja ka kohaliku tööstuse kaasatuse, et Eesti ja Läti tööstus saaks anda oma panuse keskmaa õhutõrje võime arendusse," ütles RKIK-i side- ja radarite kategooriajuht Priit Soosaar.

Investeeringu täpne maksumus koos täpsete tarneaegadega selgub pärast lepingulisi läbirääkimisi. Võime hind sisaldab nii keskmaa õhutõrje süsteemi kui ka taristut, personali, väljaõpet, varustust ning muid kaasnevaid kulusid.