Teisipäeval ütles riigikogu korruptsioonivastase komisjoni erikomisjoni liige Tõnis Mölder ERR-ile, et peaminister allkirjastas laenulepingu oma abikaasa Arvo Hallikule kuuluva Novaria Consuldiga 3. veebruaril 2022.

See tähendab, et allkirjad sai leping mõni päev pärast seda, kui Kallas oli valitsusjuhina külastanud Metaprinti, mille omanik Martti Lemendik on Venemaa vedude tõttu skandaali sattunud Stark Logisticsi suuromanik ja Halliku äripartner.

Kallase sõnul ei vasta see tõele. Ta kirjutas kolmapäeval sotsiaalmeedias, et laenulepingul on hilisem digiallkiri kui lepingus endas kirjas.

"Sellele on lihtne ja argine selgitus. Allkirjastasin Novaria Consuldiga laenulepingu 5. jaanuaril 2022. Lepingu teksti jäid sisse paar näpuviga, mida märkas hiljem pank. Panga palvel parandasime need vead ja panime 3. veebruaril 2022 lepingule uued allkirjad. Nii et tegu on ikkagi sellesama 5. jaanuaril sõlmitud lepinguga. Ka lepingu tekstis on lepingu sõlmimise ajaks märgitud 5. jaanuar 2022. Laenusumma kandsin Novaria Consuldile üle 6. jaanuaril 2022. Nii lihtne see ongi," teatas peaminister.

Ta lisas, et saatis oma sõnade kinnituseks kolmapäeva hommikul riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile ka algse lepingufaili koos 5. jaanuaril 2022 pandud digiallkirjadega.

"Andsin laenu abikaasa haldusfirmale investeeringute tegemiseks. Minu poolt antud laenul puudub igasugune seos Metaprindi äritegevusega ja Metaprindi külastamisega 28. jaanuaril 2022. Kõik sellised seosed on meelevaldsed ja püüavad teadlikult maalida moonutatud pilti," ütles Kallas.

Tema sõnul on poliitikuid, kes loovad kunstlikke seoseid, manipuleerivad faktidega ja esitavad väiteid, millel pole reaalse eluga mingit pistmist, kuid tonte ei tasu näha seal, kus neid ei ole.

ERR küsis teisipäeval Kaja Kallaselt, miks ta sõlmis laenulepingu Novaria Consuldiga mõni päev pärast Metaprindi külastamist, miks tegi ettevõte talle laenu viimase tagasimakse kohe pärast seda, kui ERR oli tema abikaasa äritegevuse vastu huvi tundnud ning kuidas ta selgitab lepingukuupäevade erinevust enda ja Tõnis Möldri öeldu vahel.

Kolmapäeva hommikuks ei olnud Kallas vastanud ja ERR küsis vahepealsetest arengutest tõukuvalt, kas peaminister ei tahaks parema avaliku selguse saavutamiseks avaldada kogu laenulepingut ja ühtlasi ka laenu väljamaksete ja tagasisaamiste täpseid kuupäevi ja asjaolusid ning kas see laenuleping sisaldas ka mingeid tingimusi laenu kasutamise kohta. Samuti soovis ERR teada, kas peaminister oli laenu andes teadlik sellest, et tema abikaasal on ühine äri Metaprindi omaniku Martti Lemendikuga.

Vastuseks küsimustele saatis peaministri büroo Kaja Kallase ülaltoodud postituse teksti, mille ta samal hommikul sotsiaalmeedias oli avaldanud.

Kallas on andnud Novaria Consuldile laenu mitmel korral, lisaks 350 000 eurole veel 22 000 eurot. Varem on valitsusjuht öelnud, et viimane on tal veel tagasi saamata.

Arvo Hallik on öelnud, et praeguseks tagastatud laenu ja ülejäänud kapitali abil tegi Novaria Consult erinevaid finantsinvesteeringuid, aga nende investeeringute sisu pole kunagi olnud tema ja Kallase omavahelise vestluse teema.

Kallas: uurimiskomisjon soovib mulle kui poliitilisele konkurendile halba

Kolmapäeval ka riigikogu infotunnis osalenud Kallas vastas oma abikaasale antud laenu teemal ka parlamendiliikmete küsimustele.

Vastastes Keskerakonna fraktsiooni liikme Tanel Kiige ettepanekule luua Kallase abikaasa äriga seotud küsimuste uurimiseks riigikogu uurimiskomisjon, ütles Kallas, et sellise uurimiskomisjoni loomine on poliitiliselt motiveeritud ja eesmärgiga Kallast kui poliitilist konkurenti kahjustada.

"Riigikogu on seadusandlik organ, mis peaks tegelema seaduste vastuvõtmisega, seaduste menetlemisega. See riigikogu on omadega umbes. Te ei tegele seaduste vastuvõtmisega. Peab aru saama, et meil on kaitsepolitseiamet, meil on politsei, meil on prokuratuur, meil on kohus, kes uurivad erapooletult, kui on midagi tehtud valesti, kõiki tõendeid, kõiki asju, kui on etteheiteid, kui on süüdistusi, kui on kahtlustusi," rääkis Kallas.

"Riigikogu uurimiskomisjon on poliitilised konkurendid, kes soovivad tegelikult ju teisele poliitilisele konkurendile halba. Ehk te ju ei soovi tegelikult mingit tõe väljaselgitamist, vaid te soovite seda teemat üleval hoida, sest see on teile kasulik. Ja seetõttu ma julgen väga kahelda sellise uurimiskomisjoni erapooletuses, läbipaistvuses ja nii edasi," sõnas Kallas.

"Ma saan aru sellest, et te soovite minu pangakonto väljavõtteid. Need küsimused, mis on tulnud minu tegevuse kohta advokaadina – andke andeks! Kuhumaani see läheb? Seatakse kahtluse alla ka võib-olla minu keskkooli lõputunnistus? Saab kogu aeg hoida teemat üleval," ütles Kallas veel.

Kallas rõhutas, et kaitsepolitseiamet on teinud julgeolekukontrolli nii talle kui ka tema abikaasale, et näidata, et mingeid vene sidemeid ei ole ja midagi kahtlusalust ei ole.

"Maksuamet on ju täpselt samamoodi kõiki deklaratsioone kontrollinud. Ja kui on etteheiteid, siis selle jaoks on vastavad menetlused. Riigikogu ei ole see institutsioon, kes paneb toime uurimisi sellisel kujul, kui on üles visatud süüdistused. Selle jaoks on teised organisatsioonid ja teised organisatsioonid saavad seda menetleda. Mina kutsuks küll üles – meil on põhiseaduses ettenähtud töökorraldused –, et igaüks jääks oma töökorralduse juurde ja tegeleks nende asjadega, mis talle on seadusega pandud," sõnas Kallas.

EKRE esimees Martin Helme ütles, et see, et Kaja Kallase abikaasale on kapo teinud julgeolekukontrolli, ei vasta tõele.